Hääletusvõistlus "Kas tunned maad XI" (25.-28.07.2011)

Nii, lõpuks ometi panen üles pildid hääletusvõistlusest. Esialgu pildid, lähiajal katsun lisada ka mõningast täpsustavat teksti. Muidugi pole üleval kõiki pilte, vaid üksnes mõningane valik tehtust-käidust. Et olime pidevalt liikvel, siis väga palju on mõistagi puudu!
Kommentaarid on lisatud piltide alla.


I päev

Start; võistkonnad ja (sõja)plaanid.- kl 10.45.

Kaashääletajad meist 'ees' - selles mõttes, et siinkohal kehtib teatavasti "viisakusreegel", et need kes olid hääletamas enne, neist tuleb mööduda, sest kes asub eespool, sellest mööduvad esimesena autod ja see saab tõenäoliselt esimesena peale (nägime ka erandeid!:) lõppudelõpuks on see ju autojuhtide otsustada, kas ja kelle nad peale võtavad) - kl 13.53.

Eesti fantastilised maastikud! Ja soojust ligikaudu 25-27 kraadi. - kl 14.10.

- kl 14.29.

Esimene checkpoint - Lennundusmuuseum! - kl 15.05.

 

Õhtu. Selline vaade avanes meile telkimisplatsi lähedusest. Põlvas. - kl 22.28. 

 

Kiiged (ja minu digika taimer)... - kl 23.02.

...ja küünal ja vaade telgist esimesel hilisõhtul/ööl. - kl 23.16.


II päev 

Hommik. Ja milline oivaline vaade (Põlva) järvele, kas pole!? - kl 8.56.

Kunst välipeldiku uksel. - kl 9.11.

Vaade hommikusele järvele. - kl 9.25.

Nii, kuhu minna järgmisena...!? - kl 9.25.

Viimane pilguheit vahetult enne teelasumist. - kl 9.35. 

Seal sai üksjagu oodatud, kuid ümbruskond oli ilus. - kl 11.44.

Järgmine checkpoint: Vastseliina linnus Vana-Vastseliinas. - kl 13.27.

- kl 13.40. 

Vaade ülevalt tornist. - kl 13.42.

- kl 13.43.

Peab tõdema, et mina küll ühtki mesilast ei näinud. - kl 13.45.

Leia pildilt rohutirts:) - kl 13.51. 

Süüüüaaaa (ja juuuaaaa)! Vat see oli ilus hetk! - kl 14.14.

Minekuootel. - kl 14.31.

Checkpoint: Vesioinas!- kl 17.11.

Infoks. - kl 17.16.

Kahju, et seda pildilt näha pole, aga sel hetkel kallas nagu oavarrest! Äikesevihm. Ja peab ütlema, et hästi mõnus oli! - kl 17.18.

Rõuge - üks ilusamaid kohti, mida ma meie kodumaal külastanud olen! - kl 17.19. 

Siin pani üks hästi armas paar meid maha ning sõitis autoga oma teed edasi. Aitäh Teile! - kl 20.46.

Päike loojub ja esialgse plaani kohaselt Võrtsjärve juurde enam ei jõua ja ei tea kus seekord öö saab veedetud. Ilmselt mitte järve ääres nagu eelmisel korral... - kl 21.01.

Loojub-loojub... - kl 21.22.

...ja meie ei kaota lootust. Küll me kusagile kenasse kohta veel telgi üles jõuame panna. Aega ju veel on...:) - kl 21.23.


Igaljuhul saime peale ja üks tore meesterahvas pakkus välja, et võiksime tema maja tagaõues ööbida. Ja see oli väga tore ja teretulnud variant! Samuti aitäh!


III päev

Järgmine päev. Pesemisvõimalusi kasutatud ja kohe värskem ning puhtam tunne. Samuti sain oma digika akut laadida (hakkaski juba teine punast pulgakest vilgutama). Ja hommikul selline tore vaade:

...mis võrreldes eilse järve-vaatega pole sugugi halb. - kl 7.53.

Järgmine checkpoint. Et neid kontrollida, siis iga checkpointi peal pidi vähemalt üks meist pildile jääma. - kl 8.44.

Ilus ja värske hommik. Mõnus! Need on need hääletamisseikluse võlud, hoopis huvitavam ju sellisel kellaajal sellises kohas olla kui kusagil korteris hommikukohvi juua (mis teatud olukordades pole samuti halb. aga siiski, eksole!) Lühidalt: elus peab olema seiklust! - kl 9.04. 

Meie kodinad tee kõrval maas. - kl 9.08. 

Pärast mõningast seiklust ja kilomeetreid jalutamist u 28-29-kraadise ilmaga. Ja kusagil sealkandis helistas mulle Katrina, kellele rääkisin, et kus olen ja mis teen...:) - kl 15.45.

Türi linnast väljudes ja pärast Krahv Dracula pubis istumist, jäätist, jooki ja muidu kehakinnitust... Päris huvitav ju. - kl 18.50.

Äikese ja vihma oht...!? - kl 19.23.

...jah, aga üks äärmiselt kena naisterahvas võttis meid peale ning suurem vihm möödus autos olles. Muide, koguni selline vihm, et vahepeal polnud läbi esiklaasi suurt midagi näha! - kl 19.39. Teel tagasi Viljandisse.


IV päev 

...ühe ropsuga me eelmisel korral muidugi Viljandisse ei jõudnud, sest eelmainitud naisterhvas pidi enne ära keerama. Õnneks pani ta meid maha paika, kus asus tee ääres üks söögikoht. Suurem vihmasabin möödas, vihmavari igaksjuhuks kätte ning tagasi välja hääletama. Ja, voila, taaskord võeti peale. Üks tore nasterahvas, kes viis meid ilusti Viljandisse ning vaid loetud sammude kaugusele järvest.
Sinna panime ka telgi üles. Öö, mis minu jaoks oli muidugi eriti lõbus ja meeldejääv - õhtu ning pool ööd sajas vahetpidamata vihma ning lõi äikest. Pakuksin, et oma 5 tundi jutti. Vihma kogunes ja kogunes, mispeale meie telk ühel hetkel suht sõna otseses mõttes ujus. Pikali visates oli kuulda lainetust!
Haa, naljakas, eriti mulle, kes ma polnud varem vihma ning äikesega telkinud ning tundnud seda kuidas telgi põhi võib läbi lasta (pigem: läbi immitseda). Kuniks: magamiskott kahekorra, sest alumine pool oli juba läbi vettinud. Tiba külm oli, kuid see-eest "milline elamus!" Lõpuks hakkas ka vihm üle jääma ning soojad riided selas (asendamas magamiskotti) viskasin end magamiskoti peale pikali, millest ülemine osa oli veel kuiv, ning sai mõned tunnid ka edukalt magatud...
Hommik nägi välja selline:

- kl 10.15. 

Telgi läheduses. Jajah, "natuke" vesine. - kl 10.30. 

 ...ja telk ning riided-magamiskotid järve äärde kuivama. Pool- kuni tund aega ja kuivad, sest järjekordne u 25-kraadine päev oli varakult alanud...:) - kl 11.10.

Okei, mul ei ole meeles, mis selle koha nimi oli. Kodu/külalised... (Viljandis)? Igaljuhul seal müüdi jubehead jäätist! Pilt aga tehtud kaardimängust.Trump on poti. Mäng hakkab lõppema. Ja minu kaardid!?
Ühesõnaga: hingetõmbehetk ja sisuliselt finiš:) - kl 16.35.

Kaart ja läbitud tee. - kl 17.43. 

Ja punktid, mida pidime läbima, läbisime või võisime läbida. Koos finišiga 11 punkti, pole ju paha! - kl 17.44.

Finiš. Kell 19.00 oleks olnud viimane aeg finišisse jõuda, et oma punkte kirja saada. - kl 18.39.

Diplomeid valmistatakse ette, mida hiljem laval pidulikult üle anda. - kl 19.53.

Ja õhtune katse teha panoraamfotot. - kl 21.18.

Meie diplom!!!


V päev 

Ehkki IV päev oli ametlikult viimane, siis minu reis läks veel edasi, et neljanda päeva õhtul sain Tiinaga kokku. Hängisime veel öises (ja kohati vihmases) Viljandis ja hiljem sain veel tema (sugulaste-tuttavate?) juures öömaja.

Ka siit paar pilti:

Öine Viljandi tänav. - kl 00.46.

Neiu T. - kl 01.26. 

Ja minu lemmik pilt. - kl 01.32. 

See viimane pilt on Tiina tehtud ning selle pildistamise aega ma niisiis ei tea.



Lõpetuseks: 
kahtlemata oli see nelja-viie päevane hääletusreis mu jaoks üks toredamaid ettevõtmisi selle suve jooksul ja... aitäh Teelele superidee eest ja selle eest, et nii toredaks reisikaaslaseks olid!:)
(hehe, jaa, meil oli oma momente ja lõõpimisi, jne. aga nalja peab saama:))
Ja Tiina... öömaja eest ja... et üldse tol õhtul Viljandis olid ja... tohutult tore oli sinuga mööda öist Viljandit seigelda!
PS: öömaja omanikud oli superinimesed!:)

Eesti on tore ja inimesed on toredad. Võtke samuti ette hääletusreise ja usun, et te ei kahetse!
(va juhul kui satute mõne perverdi otsa vms... aga, jah... ma usun, et selle tõenäosus on väga-väga väike)


ps: olen lugenud Islandi looduse kohta, mis pidavat olema imetlusväärne. loodetavasti leidub siin blogis peagi Islandi-pilte:)

lihtsalt...

Olen Hiiumaal. Kell näitab täpselt 0.45 öösel. Mõnusalt vaikne, ainult kell tiksub seinal. Tiksumine, mis on minu jaoks mõnevõrra harjumatu, sest Tallinnas mul ühtki tiksuvat kella nähtaval ei ole.
Igaljuhul: hästi hea on. Varsti lähen enda tuppa ja ilmselt vaatan veel arvutist ühe filmi/video ära. Ja siis põõnan lõunani, kui mitte kauem:)

Ja seepärast seda ka siia kirjutan. Just nüüd, just sel hetkel... sest pühapäeval lähen juba tagasi Tallinnasse ning neljapäeval viis minutit enne kaheksat läheb lennuk. Väikese ümberistumisega, nii et kõigi arvestuste kohaselt (ja kui mu mälu mind ei peta) peaksin umbes 15.20 Islandil olema.
Ka seepärast on siin Hiiumaal praegu eriliselt hea olla. Ei pea mõtlema sellele, et kusagile oleks vaja minna, lihtsalt chill ja täielik puhkus. Ja ikka mõnus, et kõik käe-jala juures; näis mis keskkonda see Island pakub, kuigi praegu tundub, et siiani on kõik üsna kenasti korraldatud. Eks annan sealt endast märku ja katsun siia ikka aeg-ajalt midagi postitada!
Ehkki kaks esimest nädalat tõotavad tulla kiired. Esimesed päevad vabad, sest alles 21-l algab programm ja õppetöö. Need esimesed päevad mööduvad kusagil... kusagil "ülerahvastatud külalistemajas" (vms), vähemalt paremini ei oska seda koha nimetust praegu sõnastada. Eks näis.

Ja samas on ka hästi põnev, ei saa salata!

Niisiis: "mõnevõrra segased emotsioonid". Aga kokkuvõttes tore. Vähemalt tundub nii.


Hääletusretk läks ülihästi ja jubetore oli! Katsun sellest lähipäevil siia mõned pildid-muljed üles visata!


Ja edasised reportaažid siis juba Islandilt ja eks näis, mis pilte-jutte sealt tulema hakkab...

Praegu lõpetan. Cheers!

pilte.

Vahelduseks mõningaid (ilmselt küllalt levinud) pilte, mida arvutist olen leidnud ja/või mida mulle on saadetud:

("no more fairy tales for me")

Ja midagi armsat:

Ja midagi sõna otseses mõttes 'žižeklikku':

(Slavoj Žižek)

(mina (ja mitte, et ma end Žižekiga võrdleks! ma lihtsalt pidin selle pildi panema:)))


Nii, praeguseks kõik. Natuke 'mitteminulik' postitus.

Muide, soovige mulle/meile tulevaks nädalaks edu (ja vähe vihmaseid päevi!), sest esmaspäevast saab Tartust alguse hääletusvõistlus "Kas tunned maad XI". Kui kõik hästi läheb, siis olen tagasi (interneti)levipiirkonnas alates reedest...:)

Lõpetuseks mainin Emile Waldteufeli valssi Amour et Printemps, mis hakkas jubedalt meeldima kui Sirruga Extension du domaine de la lutte'i (1999) vaatasime.
Muide, Sirru, ka siin sulle suured tänud nonde niii mõnusate maal veedetud päevade eest, see oli parim!:)

Lisaks mainiks filmi Lucia y el sexo (Sex and Lucia), mis on kahtlemata väärt vaatamist!

...ja nüüd tarvis veel mõned asjad kokku panna ning seejärel saab veel heal juhul paar tunnikest magada. Rong väljub vara-vara.


Nii väikses kirjas mainin lõppu ka selle, et vahepeal olen valikuliselt kokku kogunud mõningaid aastate jooksul kirjutatud kirjutisi. Enda arvates loetavamad panin praegu siia. Ehkki, mida lõpupoole, seda juramad ja suvalisemad. Viimasel ajal kuidagi ei ole edenenud see kirjutamine...:/

Edit:
* Raamatublogisse sai üle pika aja vahepeal veel üks sissekanne tehtud. Mitte teab-mis põhjalik, kuid midagi siiski. Pigem tahtsin sinna raamatust mõned tsitaadid jäädvustada, millele lisaks tuli ka paar üldistavat sõna raamatu enda kohta.
* Kirjutiste asemel eelmise 69-lulla faili asendasin 70-se vastu: üks tuli juurde ning viiele panin kuupäeva järele tärnid (*), mis viitab järjekordsele n-ö väljapraakimisele. Niisiis kirjas 70, miinus viis.

Lugu dodo'st!

Alustuseks tuleks mainida, et dodo 'ga tutvusin läbi Richard Dawkinsi raamatu "The Ancestor's Tale"; ning kõige asjakohasem näib olevat tsiteerida autorit ennast:

"In all [these] cases, the evolutionary story is almost certainly a version of the Dodo's Tale. Ancestral flying birds are carried by their wings to a remote island where an absence of mammals opens up opportunities for making a living on the ground. Their wings are no longer useful in the way that they were on the mainland, so the birds give up flying, and their wings and costly wing muscles degenerate." (lk 286)

Evolutsioonilised lahknemised toimuvad ennekõike siis kui ühe liigi esindajad satuvad eraldatuna kusagile teise keskkonda. Ja mitte, et linnud teadlikult saari "vallutaksid" või püüaksid seda teha, vaid pigem juhtumisi. Lennates. Ja Dawkinsi sõnul on see küllalt tavaline juhtum, kus üks linnuliik satub ohtlikest imetajatest asustamata saarele ning kaotab seejärel tiivad, sest neid tiibu ei lähe lihtsalt enam tarvis.

Tulemuseks kohaneb lind maapealse eluga ning hakkab kaotama tiibu. Nõnda juhtus ka dodo'ga (hästi armas linnuke!). Tulemusena, lisaks lennuvõimetusele, harjub lind ka ohutu elukeskkonnaga, mistõttu - ma ütleks, et ekslikult - sai dodo oma nimetuse 'rumalusest, sest ta ei kartnud inimesi'. Pole see ju üldsegi linnu rumalus!!!
Õnneks oleme tänapäeval targemad. Kuid kurb lugu on see, et kõige selle tulemusena... dodo elu oli ilus, kuniks tuli inimene ja... brr, jube! Linnuke suri välja kusagil 17ndal sajandil.

Dawkins tsiteerib ka üht meenutuslikku luuletust Hilaire Belloc'ilt:

The Dodo used to walk around 
And take the sun and air. 
The sun yet warms his native ground - 
The Dodo is not there! 


The voice, which used to squawk and squeak 
Is now for ever dumb - 
Yet you may see his bones and beak 
All in the Mu-se-um. 

(lk 183)

Vahest mõistate, et Dodo lugu mulle lugedes hinge läks!

Muide, sarnane lugu juhtus ka teadaolevalt suurima linnuliigiga, kelle nimetuseks pandi Dinornis ning millest omakorda pärineb nimetus dinosaurus. Ilmselgelt on nt kuulus türannosaurus suguluses justnimelt lindudega:

 


Dinornis giganteus.
 

Tyrannosaurus.

Nende seoste kohta on nt siin kirjutatud nõnda: "Among the features linking theropod dinosaurs to birds are the three-toed foot, a furcula (wishbone), air-filled bones and (in some cases) feathers and brooding of the eggs."

Loen Dawkinsit ja mõtlen kui fantastiline see on, et teadus toob suisa aasta-aastalt päevavalgele uusi avastusi
(muuseas, evolutsioonibioloogia/evolutsiooniteooria parimaks kinnituseks on Dawkinsi sõnul ennekõike molekulaarbioloogia (nt DNA põhjal); isegi kui ühtki fossiili poleks leitud, on küllaga tõendeid evolutsiooniliste protsesside toimumise ning ajaloo kohta).

Näiteks vaid umbes 50-60 aastat tagasi hakati jälile saama sellele, mil viisil (ja et üldse) maakoor aja jooksul on liikunud, mis omakorda toob päevavalgele üha uusi seletusi ja avastusi. Teooria nimetus on inglise keeles plate tectonics ning selle põhjal on rekonstrueeritud maapinna liikumis(t)e ajalugu (Dawkins kirjutab sellest kõigest lähemalt lehekülgedel 296-301). Ehkki asi on keerulisem ja ausalt öeldes mingis aspektis endalegi veel veidi segane, siis peaks seda saama võrrelda nt nn "puu aastaringidega", mis teeb minu arvates asja mõnevõrra selgemaks.
Ühesõnaga: sellised avastused kokku on ühel hetkel tegelikult niivõrd loogilised, et paralleele ning (teaduslikke) seletusi võib tuua kavõi igapäevaelust. Seoses evolutsiooniga meenub kohe banaan, mille nn metsik versioon on teatavasti selline, kuid poodides saadaolev banaan on juba tundmatuseni "ära aretatud" - ehk selective breeding (ma ei tea kuidas seda eesti keeles nimetatakse). Sisuliselt sarnane asi, ainult natural selection, toimub looduse poolt. Olgu siis tegu lindude tiibade või millega tahes...
muidugi miljonite ja sadade miljonite aastate jooksul, ehkki ka veerandsajandiga on võimalik kunstlikult (selective breeding) selle protsessi näidata.

...olen raamatuga alles kusagil poole peal, suht iga päev paar peatükki (olenevalt pikkusest), kuid kui kellelgi peaksid olema sarnased huvid, siis täitsa julgeks soovitada. Vähemalt minu jaoks üks huvitavamaid asju, mida üldse lugenud olen:

Kirjeldus Rahva Raamatu poe kodulehel:
"Richard Dawkins is one of the world's best known science writers. In this authoritative book he looks at the history of life, exploring evolutionary biology. He journeys back into our past creating life-like reconstructions of our common ancestors."
Lehekülgi: 685.
Aasta: 2005 (esmatrükk 2004).

Lõpetuseks veel üks illustreeriv video, mille samuti tänu Dawkinsi raamatule leidsin:



Ehkki see on väääga linnulennult ja üldine (ning ilmselt mitte kõige parem) ülevaade. Dawkins on muide oma raamatu üles ehitanud vastupidisel suunal: tänapäevast minevikku. Jajah, evolutsioonibioloogia on mind üha enam huvitama hakanud.

Omamoodi naljakas ja kummaline on siia neid sõnu kirjutada, justkui peaksin siia (ikka ja jälle) tooma tõendeid, et see "teooria", mida ma "usun", vastab tõele. Ma ei hakka seda siin põhjendama, kuid ütlen lihtsalt seda, et kui seda teemat vähegi uurida, siis leiduvad pealtnäha keerulistele küsimustele ("mis kasu on poolikust silmast või tiivast?"; "mis on elu mõte?"; "miks ahvid on endiselt puude otsas?", jne) täiesti loogilised ja isegi lihtsad vastused, mis lähevad omavahel kooskõlla ning mida on võimalik mitmel viisil ka kaasajal ja sarnaseid olukordi vaadeldes või luues kontrollida.
Ning see on lummav tunne kui kõik äkitselt loogiline ning seletatav hakkab tunduma. Loomade maailm, loomade-putukate-lindude käitumine, kohanemine, Maa vanus, meie planeedi ajalugu, kuidas on nt võimalik teada saada seda milline kliima ja millised taimed kasvasid nt 70 miljonit aastat tagasi dinosauruste ajal... (ka taimed kivistuvad; ning ühtlasi jätavad oma kihte maapinna kihistusse). Nii huvitav, noh!

Ja sekka dodo lugu, kellele see postitus tegelikult pühendatud oli ja keda ma ette kujutan, kuidas ta kunagi meie planeedil elas ja ringi jooksis... olles sama moodi elusolend nagu iga teinegi...!