Ma polegi siia enam ammu kirjutanud. Lihtsalt. Töö, ülikoolis endiselt mõned ained, lõputöö... - sinna see aeg läheb. Aga tore on; ehkki kohati hakkab tekkima mõningane stress, sest kevadel lõpetamisega... ei saa lihtne olema. Nii ehk naa tore, sest olen enda jaoks huvitava teema leidnud, ja see on ju kõige olulisem selle asja juures!
Jne, blablabla.
Üle pika aja kuulan raadiot (enamasti panen endale miskit mängima, kas plaadi või vahel ka raadio) ja hetkel mängib Smilersi "Tantsin sinuga taevas..."; ja just selline tunne ongi olnud kui olen tantsimas käinud!
Tantsimine? Kes oleks võinud kunagi arvata, et tantsimisest saab minu jaoks kui õhk, ilma milleta hakkab imelik ja mille juurde ma ikka ja jälle tahan tagasi pöörduda - ja seda rõõmsam ma olen kui see hetk kord pärale jõuab!
Tõsimeeli, tantsimisele mõeldes on mul tunne, et see oleks justkui ime - liiga hea, et tõsi olla - ja ometi ju on tõsi!
Niisiis oleme neiu M.-iga kirjas ning Revalia Tantsukoolis ootab meid uue aasta alguses ees uus tantsukursus!
Tantsimine...
miski, millest ei saa mõelda, mida ei saa meenutada, mida ei saa kirjeldada... selleks tuleb tantsida!
Lõpetuseks see muusika ja video:
Ahjaa, ja detsembri keskel (14-18) ootab seoses kooliga üks Leedu-reis, olen juba jupp aega mõelnud, et tore oleks Vilniusesse minna:)
Aga - ja ma ei taha neid asju võrrelda - ilmselt olen tuhat korda rõõmsam sel hetkel kui saan taas tantsida!
Ju-loodetavasti saab ka Vilniuse-reis olema vahva.
Aga, jah, tantsimine... see on maagiline!
