päev # 44

Tänane ilm oli võrdlemisi tuuline; kuid siinsed inimesed - ja nii ka mina - suuresti vaid muigavad selle üle. Rääkimata veel sellest, et on võrdlemisi soe. Tuul säärases sügis-'soojuses' on pigem teretulnud ja värskendav; vähemalt mind äratas üles kui end hommikul kella 12st paiku kuidagi vedama ei suutnud saada...

Pesema, sööma... ja siis välja. Toidupoodi ja seejärel raamatupoodi. Täpsemalt: antikvariaati.
Ma armastan seda poodi, kogu oma stiilsuses, mida ma eelnevalt vaid põgusalt maininud olen. Tahaks selle poe sisemuselt ühel päeval ka pilti teha, et natukenegi anda edasi seda atmosfääri, mis seal valitseb...
osalt on see atmosfäär tolmune, eriti pärast kaht tundi raamatutes "püherdamist", mil sõrmed igatsesid kraanikaussi ja vett; osalt on see atmosfäär müstiline: nähes enda ees raamatute virnu, kõikvõimalikes keeltes (ennekõike jäid silma: islandi, inglise, prantsuse ja taani keeled), ja üksteise otsas olevaid kaste, mille avamine tundus olevat liiast ja mis näisid seal seisvat juba teab-kui-kaua.

Ehkki suur osa raamatuid (enamus) oli ilusasti riiulites ja sorteeritud, et ka neid teisi polnud keegi veel ritta pannud. Ju polnud lihtsalt ruumi... ja, tõttöelda, küllalt keeruline oli sealt midagi head leida. Maitseid on muidugi erinevaid, kuid ühes "korralikus" antikvariaadis on ka parasjagu "pahna". Ei, minu arvates pole ilmselt ükski raamat iial pahn... aga kuidagi peab ju neid aegunud psühholoogia raamatuid/õpikuid võid sõnaraamatuid nimetama. Saate aru küll.

Õnnekombel on õnnestunud sealt ka üht-teist leida. Näiteks eile Jean-Paul Sartre'i "The Transcendence of the EGO" - liigagi n-ö teemasse ja minu Husserli-essee kirjutamiseks asjalik raamat, hinnaks vaid 500 ISK ehk alla 50 eesti krooni. Ja täna...
oli aega ja otsustasin selle poe suht otsast-lõpuni ette võtta, niivõrd-kuivõrd selleks võimalust ja jaksu oli. Enam-vähem sai läbi kammitud, ehkki üllatusin tihti, et pealtnäha läbivaadatud riiul avaldas mulle järgmisel hetkel ikka ja jälle midagi uut (kuid need olid siiski erandjuhtumid - nii pime ma nüüd ka ei ole). Lõpuks, just vahetult enne sulgemist, leidsin midagi, mille üle olen täitsa rõõmus...: Michel Houellebecq' "Platform"!
Hinnaks vaid 500 ISK (jällegi, u 50 eek), samal ajal kui Tallinnas või kusagil mujal maksaks see tõenäoliselt 200-300 või rohkem eesti krooni.
Kui olin raamatu leidnud ja viskamas veel viimast pilku viimasele riiulile, just siis tuli üks poe müüjatest/omanikest mulle teatama, et nad hakkavad sulgema. Tahtsin raamatu eest maksta, kuid too ütles, et pole vaja, "jäta see endale kingiks". Ai, ma olin rõõmus, mitte üksnes tasuta raamatu (ja nende soosiva ning lahke suhtumise) pärast, vaid ennekõike seetõttu, et selle üldse leidsin!

Raamat on muide muidugi mõista inglise keeles (esimene peatükk "juba" loetud); ülikooli raamatupoes müüakse originaali "La Carte et le Territoire" (2010) - kuidas seda peaks tõlkima, "Kaart ja territoorium"? - mis on mul arvutis pdf-ina olemas, kuid mille lugemiseks ma muidugi võimeline pole (kui võimalik pusimine sõnaraamatuga välja arvata).

Ühesõnaga, Houellebecq on üks mu lemmikkirjanikke, siiani eriti raamatuga "Elementaarosakesed". Siiani on ta romaanid järgnevad:
1. Extension du domaine de la lutte (1994), eesti keeles: Võitlusvälja laiemine,
(nagu täna selgus, siis ingliskeelses tõlkes "Whatever" (!???))
2. Les Particules élémentaires (1998), eesti keeles: Elementaarosakesed,
(inglise keeles "Atomised", mis on mu meelest samuti veidi veider tõlge)
3. Plateforme (2001); inglise keeles "Platform",
4. La Possibilité d'une île (2005); inglise keeles "The Possibility of an Island" ja
5. La Carte et le Territoire (2010).


Viimase kohta olen üksjagu (halba) kriitikat kuulnud, aga... siiani on esimesed kaks teost loetud, nüüd asusin kolmanda (täna soetatu) kallale... - ja algus tundub hea - ning ehk kunagi ka ülejäänud. Mitte, et Houellebecq mu ülim lemmik oleks, aga üks lemmikuid kindlasti, ehkki praegu vaid põhiliselt "Elementaarosakestele" viidates. Eks näis mida ülejäänud endast kujutavad...
Ahjaa, lisaks olen näinud tema tehtud filmi "La Rivière" (2001) (tlk "jõgi"), mis oli küll ilusti tehtud, kuid sisult jäi võrdlemisi segaseks... ja... okei, lisaks Tallinnas originaalidena:


Rester vivant, méthode, La Différence (1991) ja
La Poursuite du bonheur, poèmes, La Différence (1992)
mida niivõrd-kuivõrd uurinud-puurinud olen.


Michel Houellebecq:

Ma ei teagi miks ma seda nüüd kirjutasin. Lihtsalt... niivõrd fantastiline tunne on lugemislainel olla! Ja mitte ainult mitte-kohustuslik kirjandus, vaid ka kohustuslikku olen jõudnud üksjagu süveneda.

...olles seal antikvariaadis... või ülikooli raamatukogus... oleks vaid aega; iga käestpandud raamatuga tunnen 'kahetsust', et kõike ei jõua lugeda. Seda ka erialaliselt: üha enam hakkan tunnetama kuivõrd kõiksugu kokkuvõtetest ei piisa; ja eks ta ju nii on, et magistrantuur eeldab siiski võrdlemisi põhjalikku tundmist kuni pisidetailideni välja. Aga see on hästi tore!

Pilt mu väikesest raamatuvirnast (suurem osa muidugi mõista Eestist kaasa veetud, väike osa laenutatud/ siit saadud):

Lõpetuseks üks lühifilm, mis mu meelest on küllalt geniaalne ja hästi tehtud:


Ja see ja see video MJst, mis mulle silma on jäänud. See miski, see säde, mis temas oli kui ta tantsis... see on nakkav; ja see miski panebki inimesed tõeliselt elama! Minu meelest vähemalt:)

Netiühendus jälle veidi jupsib ja - pealegi - 9. kuupäev on essee tähtaeg, nii et ma pole kindel millal siia järgmine kord midagi kirjutan.


PS1: juba on möödumas septembrikuu, aeg läheb ikka kiiresti!
PS2: Ice Age 3 on päris tore film ja kohati sain pisarateni naerda kõõksuda kui seda üleeile õhtul arvutist vaatasin...:) Naer peab kuuluma elu juurde. Ja naer ja teatav optimism on tihtilugu (et mitte öelda alati) osa kunstist, ka kõige traagilisemast; või nagu ütleb Gilles Deleuze:

"Yes, the essence of art is a kind  of joy, and this is the very point of art. There can be no tragic work  because there is a necessary joy in creation: art is necessarily a liberation that explodes everything, first and foremost the tragic. No, there is no unhappy creation, it is always a vis comica. Nietzsche said: "the tragic hero is happy."

(Desert Islands and Other Texts, 1953-1974, (2004) lk 137 pdf-versioonis)
Ehkki sõna naer/ rõõm/ joy asendaksin ma sõnaga elu ja lisaksin sellele teatava... elujõulisuse ja "traagikat-unustava" varjundi.
Või kuidas iganes seda ka nimetada; või... või midagi sellist.


Edit:
Veidi youtube'erdades leidsin ühe päris mõnusa lühifilmi. Idee pole teab-mis geniaalne (ja ehk ei peagi olema!), aga mulle meeldis kuidas see tehtud oli (kristlik film, muide):


Ja teiseks see film. Teemalt "ülepingutatult lihtne" - st juba algusest võrdlemisi etteaimatav ja justkui 'äärmuslik musternäidis' (nagu ma paljude von Trieri filmide puhul ütleks)... aga iseenesest ju küllalt hästi välja mängitud.

Üks lemmikuid on muidugi ka ühes varasemas postituses mainitud "The Plan":


Ja tegelikult veel üks-kaks filmi mis on youtube'ist silma jäänud, ühe nimi oli "Signs", teise - ja ühe lemmikuma - nime pole enam paraku meeles. Peaks kunagi üles otsima.

Rääkides... filmide ennustavatusest/ ennustamatusest, siis leidsin sellise filmi, pealkirjaks Lovefield. Kui vaatate, siis vaadake kindlasti lõpuni. Peaks ütlema, et vägagi geniaalne!!!:)

päev # 41

Nii, teisipäeva õhtu on kätte jõudnud. Esiteks katsun siia panna mõningaid pilte. Esiteks 24ndast kuupäevast (möödunud laupäev).
"Bad Taste" muusikapood:

Samal õhtul toimus Reykjavikis üritus, kus couch surfing'u raames sai vaadata "võõrastes kodudes" lühifilmide kogumikke. Tahtsin viimasele minna, jätsin kaardilt meelde kus koht peaks asuma, aga... jajah, oskasin ikkagi ära eksida. See-eest avanes ühel hetkel ees vaade merele, läksin edasi-edasi ja muuhulgas avanes järgmine vaade:

Niisiis ei kahetse, et filmile ei jõudnud:)
Tagasi jalutades tegin pilti meie ülikooli raamatukogust; on ju ilus! Ilmselt plaan sinna homme minna ja hakata projekti ning essee jaoks materjali vaatama...: 

Samuti üks õhtune pilt ülikoolist:

Ja linnaliiklusest (sillalt pildistatud):

***
Need olid niisiis pildid 24ndast. Vahemikus 24-25 vaatasin üht prantsuse filmi ja samal ajal järk-järgult torgatas pähe ning arenes mõte lühifilmist. U tund-kaks ja 3 lk võrdlemisi läbimõeldud skript kirjas. Täna veel veidi täiendasin seda.
Niisiis... kui tagasi Tallinnasse tulen, siis plaan katsuda see teoks teha; lõpuks ometi esimene-läbimõeldum filmiidee! Tõotab tulla u 5-10 minutit. Film on plaanis lõpetada lauluga: Serge Gainsbourg "La décadanse", mis on üks mu viimase aja taasavastusi pärast Queeni. Aga mitte seepärast ei plaani ma seda laulu sinna panna, vaid sisu ning sõnade poolest sobib justkui valatult. Aga eks seda siis näha ole!
Tunnistan, olen selle idee asjus veidi kärsitu. Aga on, mida oodata:)
(loodetavasti õnnestub!:))

***
Esmaspäeval prantsuse keele tundi andis 'päris prantslane', väga super oli! Ehkki meil klassis kaks prantslast, kellega nädalavahetusel kokku sain ja veidi oma pr keelt harjutasin; samuti ühe siin hotellis elava tüübiga, ühel õhtul umbes kolm tundi katsusime üht teost tõlkida. Ka täna rääkisime veidi, prantsuse-inglise segu, millest enamus oli siiski muidugi inglise keeles... AGA, hakkab juba looma:)

***
Pilte tänasest.
Tavaline-tüüpiline turistikas ja olen selle nurga alt varem pilte teinud, aga mu meelest kuidagi õnnestunud (ehk värvide poolest):

Täna otsustasin enne loengut üles otsida Simon'i soovitatud antikvariaat-raamatupoe. Lõpuks leidsin. Fantastiline koht!
Enamus raamatuid küll islandi keeles, kuid üksjagu ka ingliskeelset kirjandust (Islandi raamatupoodides on üldse palju ingliskeelseid raamatuid); plaanin sinna veel tagasi minna.
Esiteks võib-sealt väikese tuhnimise tagajärjel nii mõndagi leida; teiseks on hinnad täitsa talutavad; kolmandaks mulle meeldis selle poe atmosfäär (palju raamatuid oli ilusti sorteeritud-kategoriseeritud, aga leidus ka palju segadust ja raamatuvirnasid, mis minu jaoks oli suisa esteetiliselt ilus vaatepilt)!
Mõned pildid sellest poest (või vaateaknast, mis oli kõiksugu kraami täis kleebitud):

Tõsi, leidsin sealt ka ühe ostmiskõlbuliku raamatu. Sisult puudutab kunstiajalugu. Hinnaks vaid 900 ISK ehk siis veidi alla 90 krooni. Tundub väga asjalik ja olen seda veidi ka jõudnud lugeda!

Edasi. Niisama mõned tänavapildid: 

...ja huvitavad aknad-seinad-poed Reykjaviki tänaval:

Niisama jäi silma see vaade:

Kõik niisiis Reykjaviki kesklinnast. Ka see:

Nagu näha hakkab "ka siin" sügis saabuma. Eesti oluga ei oska ma muidugi võrrelda, aga siiani on siin üldjoontes võrdlemisi ilusad ilmad olnud; kuid sügis hakkab endast nüüd üha enam märku andma...

Lisaks viisin täna oma prillid parandusse, kui kõik läheb hästi, siis kruvi vahetus pidavat minema maksma 500 ISK-d ehk siis u 50 krooni (jajah, arveldan endiselt kroonides), mis on ju tegelikult peaaegu muidu. Eks näis, homme pidavat kl 12ks valmis olema, nii et enne loengut astun läbi...

***
Tegelikult tahtsin kirjutada veel...
näiteks sellest kuivõrd tihti trenni tegevaid ehk jooksvaid inimesi siin tänaval kohtab! Pole palju vaja jalutada et näha, et taas keegi mööda sörgib. Islandlased näivad ses asjas tohutult terivslikult elavat ja on liigagi hästi vormis.
Samas on rõõm näha, et siiani pole vist väga jõudnud see "kõhna-tibi-kultus", mida nt Tallinnas kohata võib. Inimesed on mõnusalt normaalkaalus, et lausa ilus vaadata!
Tänaval kohtasin üht reklaami, mille kohta Eesti tingimustes võiks öelda, et... harjumatu, ometi oli neiu pildil igati normaalkaalus.

Mäletan seika Viru Keskuses: teiste seas jäi silma mannekeen, kes tõesti oli tavasuuruses, ehk siis elusuuruses. Ta jäi silma, sest silmad olid harjunud nonde teistega... kui täpsemalt vaatate, siis vahest märkate, et tüüpilised mannekeenid on niivõrd kõhnad-haprad, et kui kujutate nende asemel ette päris inimesi, siis noid küll leidub, kuid mina nimetaksin neid suisa anorektikuteks.
Tegin tollest reklaamist ka pilti, kuid praegu ei viitsi seda üles laadida ega üles otsida.

Te võite muidugi sel teemal mulle vastu vaielda ja ehk oleneb mida keegi "kõhnaks" peab vms, aga üldjuhul ma usun, et nõustute mu jutuga.

***
Inimeste - ja tänavapildist - puhul on näha, et nad on küll stiilsed, samas parajal määral stiilsed, et üldjuhul ei hakka otseselt silma. Ma ütleks, et siin ei kohta väga või peaaegu üldse seda, et "keegi püüab välja näha nii- või naasugune", nad on nemad ise. Ja see on tohutult mõnus!

***
Lõpetuseks ja ehk isegi ennekõike tahtsin rääkida pikemalt raamatutest ja üldse nt õppimisest, muuhulgas tsiteerida neiu Siretit, kuid praegu ma seda siiski ei tee, sest siis veniks postitus liiga pikaks ja oleks ka temaatiliselt liiga hakitud. Lisaks viis see piltide üleslaadimine ja muu jutt veidi teisele lainele.
Aga millalgi-varsti jälle...

Ahjaa, Reykjaviki tänaval on siuke sein/seinad:

(jajah, tüdrukud/naised)

Praegu lõpetan ja pole kindel millal uuesti kirjutan. Umbes pooleteise nädala pärast on esimese u 10 lk essee tähtaeg, nii et nüüd läheb õppimiseks kätte ära... aga see on tore!:)
Hetkel aga kibelen täna soetatud raamatut lugema...!

päev # 37 - Esja

Nii, varsti saabki juba 40 päeva täis. Igaljuhul: täna käisime Esja mäel ja tulime tagasi häälega (bussiliikluses oli 3 tundi pausi). Meid oli neli, hääletamiseks jagasime oma tagasihoidliku grupi kaheks ja... üheaegselt kaks autot võtsid meid kohe peale!
Jaa, tundub et Islandil hääletamine on täitsa variant:)

Hiljem katsun siia ikka rohkem pilte panna, aga praegu piirdun ühega:

Enne seda katsun veel pesu pesemisega ühele poole saada ja ka ise pesus ära käia.

***
Nii, (pikema jututa, aga a) olen suht väsinud ning b) superlahe oli!) pildid:

Meie "sihtmärk":

Peaaegu tipus, hehe, isegi märk oli viltu, sest... noh, saate aru küll (kusagil siin olles helistas mulle mu emme:)):

Mu meelest üks õnnestunumaid pilte (ja siit on ühtlasi ehk paremini näha see kallak midamööda me pidime ronima (pildi vasakulpool nurgas, samuti ka eelnev pilt), sest ülevalt-alla pildistades tihtilugu ei saagi aru kas või kui järsk miski on; eriti 'tore' on siis kui puudub tee midamööda 'ringitades' üles minna ja kui peab otse ronima...:)):

Ja see oli vist juba tipus:

See on ka mu meelest üks õnnestunumaid:

Allaminek:

Ka kõige esimene pilt oli muide allaminekust.

Meie Esja mäe tipus (mägi oli muidugi suurem kui pildilt näha, eksole):

...pildi autoriks lätlanna Gundega ja ma pole talt veel pildi originaali saanud, seega selle versiooni mõõtmed eriti väikesed. Lisaks muidugi soovitus pilte avada nõnda, et parem klõps ja "open in new tab/window" vms.

Siia veel kaart meie jalutuskäigust (loe: eriti pingelisest ja väsitavast ronimisest):

Ja veel:

Kui õigesti mäletan, siis see sama viltune:

Ahjaa, üks ots (üles/alla)... ma küll aega ei võtnud aga tund või tund-pool läks vist kindlasti (pigem viimane variant)!
Esja kohta wikipedias. 

Ning lõpetuseks pilt eelmisest päevast (22.09, neljapäev), ülikoolihoone:

Pilved on mu meelest märkimisväärsed!:)

Ja üks huvitav ratas Reykjaviki tänaval (kuupäevaks samuti 22.09):

Kuid nüüd küll lõpetan. Kell näitab siin juba veidi üle südaöö ja toon oma pesu kuivatist ära... Parajalt väsinud ka, sest teele asusime u kahepaiku ning tagasi u pool üheksa õhtul. Nüüd uni silmas ja jalad... noh, veel kannavad:)

Eks näis millal järgmine kord siia midagi kirjutan.

päev # 35

Uhh, nett täna nii aeglane, et ime kui siia üldse midagi postitada saan. Aga... tahtsin lihtsalt jagada näidet islandi keelest:


Niisiis mõned põhiväljendid, millest esimene on juba mõnda aega täitsa käpas. Ai, kuidas mulle tegelikult islandi keel meeldib, ainult jubekeeruline!
Eriti tore oli muidugi tantsutunde islandi keeles kuulata (kuigi põhiline oli seal õpetaja imiteerimine, nii et polnud probleemi) ning prantsuse keele tunnid on samuti osalt islandi keeles. Kuid ka seal pole probleemi: õppejõud teab, et paar-kolm inimest vajavad teinekord ingliskeelset tõlget. Nii ehk naa on tore, sest islandi keelt on ilus kuulata!

Prantsuse keele kohta nii palju, et avastasin täna et üks tüüp siin - kellega võrdlemisi palju suhelnud olen - oskab juhtumisi prantsuse keelt. Nii et: jaa, temaga hakkan seda praktiseerima!!!
Lisaks on meil kursusel kaks prantslast, kellest ühega rääkisin ja saame ilmselt nädalavahetusel kokku; nõnda saab tema inglise keelt ja mina prantsuse keelt praktiseerida. Kummalisel kombel näib prantslastel tihtilugu inglise keelega tükk tegemist olevat.

Lõpetuseks, sattusin taas Julio Iglesiase laule kuulama ja sõnu kõrvale vaatama ning iseenda üllatuseks täitsa mõikasin juba midagi. Ilusad sõnad ja ilus laul:


Siit leidsin tõlke ja sõnad. Toon nad ka siia ära:

Je n'ai pas changé

Je n'ai pas changé
je suis toujours ce jeune homme étranger
qui te chantait des romances
qui t'inventait des dimanches
qui te faisait voyager...
Je n'ai pas changé
je suis toujours ce garçon un peu fou
qui te parlait d'Amérique
mais n'était pas assez riche
pour t'emmener à Corfou
(Refrain) / (Chorus)
Et toi non plus tu n'as pas changé
toujours le même parfum léger
toujours le même petit sourire
qui en dit long sans vraiment le dire.
Non toi non plus tu n'as pas changé
j'avais envie de te protéger
de te garder, de t'appartenir
j'avais envie de te revenir.
Je n'ai pas changé
je suis toujours l'apprenti baladin
qui t'écrivait des poèmes
qui commençaient par "je t'aime"
et finissaient par "demain".
Je n'ai pas Change
je prends toujours le chemin qui me plaît.
Un seul chemin sur la terre
a réussi à me plaire
celui qu'ensemble on suivait...

I Haven't Changed

I haven't changed
I am still that strange young man
who was singing love songs to you
who was inventing sundays for you
who was making you travel...
I haven't changed
I am still that guy a little bit mad
who used to tell you about America
but he wasn't rich enough
to take you to Corfu (Greek Island)
(Refrain) / (Chorus)
And you haven't changed either
still the same light perfume
still the same little smile
who said so much without actually saying a thing.
No, you haven't changed either
I wanted to protect you
to look after you, to belong to you
I wanted to come back to you.
I haven't changed
I am still the novice street artist
who was writing you poems
that started with "I love you"
and ended with "tomorrow".
I haven't changed
I am still choosing the road I please
Only one road on Earth
has succeeded to make me like it,
the one we were following together...

(kahjuks ei oska ega saa ma neid siia paralleselt /üksteise kõrvale panna)

Lisaks sebisin endale raamatu "La télévision", Jean-Philippe Toussaint; võrdlemisi lihtsas sõnastuses kirjutatud, nii et sõnaraamatu (google translater) abil täitsa loetav! Ühesõnaga, jah, selle keele ma ühel hetkel selgeks saan; ma lihtsalt niii armastan prantsuse keelt, seda kõla, seda kirjapilti...!
Praegu kõik. C'est tout! À la prochaine! (st see on kõik; järgmise korrani)

päev # 33 - street photography

Vahepeal uurisin siukest asja nagu "fänavafotograafia" (street photography) ja hakkas huvitama. Ehkki... osana sellest kipub olema inimeste pildistamine, kuid mina isiklikult pole suuteline võõraid inimesi (luba küsimata) lähedalt pildistama. Kuid... nii ehk naa, pildistada või mitte, minu arvates on inimesed huvitavad.
Eriti nüüd kui see street photography silma jäi, siis vaatan ka inimesi kuidagi teise pilguga. Vist.

Igaljuhul tänasest mõned katsetused:

Viimase pildi puhul - mida muide pean (lisaks eelnevale kahele pildile) iseenda arvates üheks õnnestunumaks - oli omamoodi naljakas see, et pildilolev härra tegi ukse ilusti lahti, ja selle asemel, et daamid sisse lasta, jalutas ise esimesena kohvikusse (kahju, et ma nõks hiljem pilti ei teinud!).

Kohviku nimi nagu näete Café Paris! Jaa, sinna peaks ühel hetkel sisse astuma! La vie est belle.
Kusjuures täna käisin esimest korda siinses prantsuse keele tunnis - täielik vaimustus! Õppejõud jubekift ja... selle keele ma ühel hetkel selgeks saan; kuid nii ehk naa on pr keel miski, mida ma tõega naudin:)

Seoses pr keelega otsustasin oma neti.ee-na avaneva nn default kodulehe asendada Libération saidiga. Üldiselt tundub, et hakkan juba midagi taipama sest pr keelest ja see tundub olevat hea asi, mida aeg-ajalt sirvida.

Kuid veel mõned pildid tänasest (sedapuhku värvilised):

Selline vaade avanes hommikul köögi aknast: 

Reykjaviki kesklinna pargi järv (pr keele tunnist tulles) :

Ja seal läheduses nood "hiigelpardid", üks neist kavalalt piilumas:

Seoses pr keelega: kui õpikut lehitsesin, siis jäi silma ühe filmi n-ö plakat, filmi nimeks "L'enfant" ("Laps") - treileri järgi tundub huvitav: Selle peaks ära vaatama!

Lõpetuseks lihtsalt üks ilus pilt, mis jäi silma [ta ise tunneb end ära kelle:)] blogi sirvides:

(art by Earl Moran, posed by Marilyn Monroe c. 1948)

Praegu kõik. Täna oli tore päev!
À bientôt!