Tuesday, June 28, 2011

niisama.

Esiteks. Pilte.
Olin seekord päris jupp aega Hiiumaal ning seal sai meie tagasihoidlikust tulukesest mõningaid pilte tehtud; ja neile ka vastavad nimed pandud (esimese nimi papsilt:)):

#1














face/off.


#2




















printsess.


#3










hobu(ne).


Ja veel mõned siit-sealt:
























































Viimase ristiksin nimega "supertuvi". Suht suvakad pildid, aga mõtlesin, et jagan. Tegelikult oleks ehk jagatavaid pilte veelgi - vahepeal neid ikka koguneb, need mida olen pidanud vajalikuks kõrvale panna - kuid mitte ei viitsi nendes kaustades praegu sobrama hakata.

Hiiumaal õnnestus isegi raamatuid lugeda, see on tore. Muidu on hästi. Ilmad lähevad taas soojemaks. Täna jõudsin Tallinnasse; mulle ikka meeldib siin! Ja soovist 'tsivilisatsioonis' ikka veidi ringi liikuda ja mitte kohe nelja seina vahele sattuda sain õhtul Liisiga kokku, jalutasime kuni poole kaheni öösel... saatsin ta koju, kella kahe paiku öösel jõudsin ka ise koju. Hästi mõnus oli!

Eelmises postituses rääkisin, et tunnen puudust liikumisest. Noh, olen katsunud siin taaskord hakata väikestviisi trenni tegema. Puht huvist ja soovist end natukenegi liigutada. Igaljuhul jubemõnus on! Seni olen kolm päeva "vastu pidanud" (otseselt vastu pole siin midagi pidada, sest nagu öeldud: mõnus. ja pealegi vaid kümmekond minutit päevas, seega mitte palju). Praegu suht aega ka jätkub, seega mõnus vaheldus. Eks näis.
Igaljuhul tore on.


Seekord niisiis selline väga blablabla jutt, aga mis teha (mis sa ikka siukse ilmaga tahad saada, eksole).
Praegu kõik.
Olge mõnusad!

Sunday, June 26, 2011

(kick)boxing ja Jean-Claude Van Damme

Jajah, väga minulik teema, eksole. Aga kõigi eelduste kohaselt kavatseb Van Damme käesoleva aasta novembris taas ka n-ö reaalselt ühe matši maha pidada.
Eks videolõik räägib iseenda eest:


Siin on veel üks video. Ja siin ka.

Selle ettevõtmise kohta ei oska ma omalt poolt midagi öelda. Igaljuhul oleks huvitav vaadata ja teadagi-kellele ma kaasa elaksin. Kuigi... julgen natuke kahelda ta võidus. Aga mine tea, eksole. Pole ma ju asjatundja.

Nii ehk naa: meenub hetk Siretiga, mil me Tammsaare pargis istusime... ja peagi tulid meie vaatlusvälja umbes viis-kuus tüüpi. Ilm oli mõnusalt-kevadiselt soe. Ja mida nad tegid? - muuhulgas näiteks kõikvõimalikke saltosid. Mina isiklikult olin vägagi vaimustuses sellest kuidas nad liikusid...! Ühtlasi tabasin end mõttelt, et sellised tegelased teevad mistahes jõmmile igas mõttes n-ö silmad ette. Tervislik, (elu)terve, jõuline ja... selline suhtumine, mida ma nimetaks sõnapaariga "jah-elule!":)

Siit tuleb taas see "tantsujutt"; see kirjeldus, et pärast u poolt aastat DanceActis tantsutrennis käimist muutus kogu kehaline taju justkui hoopis teiseks. Liikumine muutus tõeliselt nauditavaks, iga pisemgi samm, kõik muutus justkui kergemaks, sujuvamaks, keha võis hakata hoopis teisel viisil tunnetama... (nüüd hakkab see tunne taas järk-järgult ära kaduma, kuid üha enam mõtlen, et selle nimel tasuks midagi ette võtta... aega nüüd ju ka on!:)).


Elu on elamiseks. Ma ei arva, et inimene peaks end iga hinna eest "täis pumpama" nagu nt nn kulturistid seda teevad (pigem näib seal olevat midagi "ebasiirast" - st minu meelest saab selline asi olla üksnes harrastus, mitte aga midagi, mida saab sel määral "eesmärgiks/ elu sisuks" seada). Ei arva ka, et ilmtingimata üldse üht või teist asja tegema peaks. Või et tegema ei peaks. Aga tasakaal ennekõike, eksole.
Ja kui millegagi tegeleda, siis mitte seetõttu, et üht eesmärki saavutada, vaid see tegevus peab ennekõike protsessina naudingut pakkuma. Ja inimene on inimene, tehku ta mida tahes, peaasi, et ta jääb iseendaks ja teeb asju, mis tulenevad temast enesest, mitte mingist soovist mingitele standarditele vastata, vms.

Üldjoontes umbes selline on mu arvamus. Ehkki soovi korral võib muidugi sel teemal lõputult filosofeerida (mis ja kas on üldse "iseendast tulenev soov", jne). Ühesõnaga: you got the point, eksole!

Igal eluhetkel on justkui erinevad asjad, millele inimene pühendub või mille inimene enda jaoks avastab. Igaühele oma ja igaühele erineval ajal. Ja ehkki ma pole just musternäidis selliseks jutuks, siiski leian olevat imetlusväärsena selle, et inimesed lisaks vaimsele poolele ka füüsilise poole eest hoolt kannavad...
- st see puudutab ennekõike meessoost olendeid. "Liigsportlikud" naised ei ole just mu lemmikvaatepilt. Nagu öeldud: oluline on tasakaal. Minu meelest.


Kogemused ja isiklik tunnetus on mitmel viisil laiendatav. Tegelgem sellega ja nautigem seda, et elu võiks olla rikkam!:)

Monday, June 6, 2011

eelmise jätkuks...

Birgit Õigemeelt ei saa minu arvates tänavuste 'staaridega' võrreldagi:


Tema ikka laulab !

Sunday, June 5, 2011

hääletamine ja Rosanna Lints.

Peaks ära õppima ennustamiskunsti. Ilmselgelt pole ma seda veel teinud. Vaevalt, et kunagi teengi; aga proovida ju võib.

Ilmselt ei pruugi olla ennustaja või selgeltnägija, et aru saada, et "rahva hääletuse"-meetodil on miskit viga. Üks ja vahest peamine viga on asjaolus, et n-ö 'kindlalt võitja' ei saa lihtsalt hääli, sest enamus arvavad, et küll teised tema poolt hääletavad ja lisahääli pole lihtsalt tarvis.
Tõenäoliselt on see muidugi miski, mida ma oma jutuga tõestada ei saa ja alati saab kaotaja (või kaotaja pooldaja) öelda, et "minu poolt ei peetud vajalikuks hääletada, sest arvati niikuinii, et ma olen parim ja võidan". Rääkimata veel erinevatest maitsetest ja avalikkuse maitse on miski, mida ei ole just lihtne ennustada (teinekord ei pea saates oskama laulda, et võita nooremapoolsete poolehoidu, piisab 'vaid' nunnumeetri põhjakeeramisest ja voila).

Jajah, ma tüürin oma jutuga selles suunas, et mul on kahju, et Rosanna Lints seekord saatest välja kukkus. Sama ütleks ma varem väljakukkunud Teele Viira kohta (eelneva põhjal tehtud hüpotees, et hea laulja võib endast kehvematest igal ajal varem välja kukkuda, sest tema poolt lihtsalt ei hääletata (umbes nii nagu 'parim ei vaja reklaami'), mis ühtlasi võiks seletada juhtumeid, kus märgatavalt hea osaleja kukub välja juba poole saate pealt; - kui see peaks teatud juhtudel ilmselgelt silma paistma, siis võiks seda suisa võtta kui hüpoteesi kinnitust).

N-ö superfinaalis on ehk lood teised, sest tõenäosus, et igaüks oma arvamuse välja ütleb on suurem.
Samuti: kui saatesse on jäänud kaks naislauljat ja üks meeslaulja (või vastupidi, kaks meeslauljat ja üks naislaulja), kas ei ütle siis loogika, et vähemesindatud sugupool saab rohkem hääli, sest juba sugupoolte erinevusest võib ilmneda tendents, et vähemesindatud sugupoolel on kalduvus saada rohkem hääli!?
(see on miski, mida ma siin eraldi põhjendama ei hakka, kuid kui mul on õigus, siis kas teiegi intuitsioon ei ütle seda sama? Igaljuhul peaks saama seda suisa katseliselt - või vähemalt tõenäosuse järgi - kontrollida.)


Hirmsasti tahaks nüüd ennustuskunsti juurde tagasi tulla ja pakkuda, et järgmise saate võidab Artjom, aga tema puhul on tegu pigem mu enda soosinguga, sest mu enda isiklikust muusikamaitsest lähtuvalt Liis mulle niivõrd ei sümpatiseeri. Kuigi viimase saate Artjomi duetiesituse ja Liisi esitusele järgnenud publiku aplauside järgi pakuksin ma vastupidist varianti. Tegelikult on nad ju üsna võrdsed ja nii ehk naa ei näi kumbki teise kõrval oluliselt silma paistvat.

Samas, kui tuua sisse eelpool mainitud hääletust mõjutavad aspektid, siis kas ei võiks välja pakkuda järgmist: "et ilmselt kardeti seekord justnimelt Liisi või Artjomi väljakukkumist ja et viimane alles jäi, siis järgmisel korral võib justnimelt Liis oma toetuseks rohkem hääli saada" - st jällegi see sama mõte, et toetatakse vähemust, st - eeldusel, et vähemuseks osutus seekord Liis, mitte Artjom (kes esimesena 'pääses' ega vaja rohkem hääli)?
(kuigi, toetun jällegi isiklikule maitse-eelistusele, kus paremusjärjestuses oleksid Rosanna, Artjom ja Liis; )

Ei tea, on kuidas on. Leian, et selliste spekulatsioonide põhjal ei ole isegi mõtet midagi kaalutleda, veel vähem hiljem tagantjärele öelda "aga ma ju ütlesin!". Lähtuvalt eelnenud jutust ei poolda ega 'ennusta' ma midagi, kui isiklik poolehoid Artjomile välja arvata.
Sellegipoolest - ja postituse mõttena - ma pakuks, et rahva hääletus pole mitte lihtsalt rahva hääletus, vaid sedalaadi mainitud protsessid mängivad seal ühel või teisel viisil rolli. Nagu näiteks vahest ka eelis valida mõne tuntud loo asemel tundmatut lugu, sest tuntud loo hästi laulmine nõuab suuremat riski; või vastupidi, kui esitus õnnestub, siis on kasutegur vastupidine.

Niisiis ei ole ju tegu mitte üksnes üksikisiku esituse kvaliteedis, samuti mitte üksnes võrdluses teiste esitajatega, vaid laiemas võrdlussüsteemis (ja mäletamissüsteemis) üleüldse.


Et oma postituse võimalikku 'mõttetust' välja vabandada ja mõne mõtte võrra teemas tagasi pöörduda, siis kas mitte sedalaadi jabural (ent ümberpööratud) tõigal ei põhinenud too Eurovisiooni konkursi eesti laulu valik, kus kohalikus hääletuses võitsid nood Kreisiraadio tüübid ("hääletaks pullipärast nende poolt - nalja võib ju teha, niikuinii nad ei võida, sest see oleks liiga jabur!").
On kuidas on, kuid ma leian, et sedalaadi 'ennustuskunsti' on tore õppida. Kes teab kas seda ka kunagi päris ennustamiseks saab hakata nimetama ja kes teab kas seal ka tõepõhja all saab olla (rääkimata selle tegelikest kontrollimisvõimalustest).


Lõpetuseks: kui veel neist saadetest ja iseenda subjektiivsest maitsest rääkida, siis kunagine (oli vist esimese saate) Birgit Õigemeele duett mulle meeldis ja kui mu mälu mind ei peta, siis jäi see tõesti ka n-ö objektiivselt ja teiste osalejatega võrreldes oma tasemelt kaasvõistlejatele peale (juba poole laulu pealt sai laulu üks 'kulminatsioone' publikupoolse aplausi osaliseks).

Saturday, June 4, 2011

lihtsalt... õppimisest ja reisimisest.

Jei, selgus, et saan DoRa stippi, niisiis, Island ootab!:)


















Mõtlesin siia ka mõne pildi Islandist lisada, aga ei oska... pole seal ju veel käinud ja netist ka sobivat ei leidnud. Samuti paljud youtube'ist leitud videod olid minu arvates liialt tüüpiliselt 'turistikad', et neistki ei leidnud vastavat.

Hommikul tabasin end Islandile mõtlemast ja taipasin, et ma pole sellele kordagi mõelnud kui "reisile", st mitte kui "jee, uus koht kus ära käia", vaid pigem kui keskkond, kus õppida. Eks ta vist õige ole. Kuid üha enam hakkan nüüd mõtlema Islandile ka kui kohale, millega tutvuda ja kus (loodetavasti) huvitavat aega veeta ning mida avastada...

Mis üldse reisimisse puutub, siis minu vaieldamatu lemmik ja parimad mälestused on Kreekast. Tahaks kunagi ka Kreetal ära käia. Aga enne kui Kreekasse sai mindud, siis vaatasin seda videot:



Ja tõepoolest, just nii oligi!
Justkui oleksin seal käinud eile, paljud hetked niivõrd hästi meeles... need Loutraki ja Ateena tänavad... ohh, jne - võib-olla ja suure tõenäosusega jääbki see mu parimaks reisiks (aga iial ju ei tea:))!
(kunagi kui on palju aega, võiks ju tollasest reisist mõned video-pildikogumikud teha, praegu on kõik salvestatud 3-4 DVD plaadi peale)


AGA mis ma veel öelda tahtsin on see, et sattusin täna vaatama üht filmi, mis mulle väga-väga meeldis. Tangled, 2010. Siin on treiler:


Ja siin üks vahva stseen (kasutaja paraku ei ole lubanud seda videot niimoodi otse jagada, seega pidin panema lingi).

Cheers!