Ikkagi Madonna!

"Ikkagi Madonna" - sedalaadi kommentaare võis lugeda mõningatest kommentaariumidest, mis puudutasid Madonna kontserti Eestis. Väidetavalt võrdlemisi palju inimesi - umbkaudu 70 000!? Minu arvates on seda palju, üllatavalt palju... samas ka mitte väga üllatavalt, aga siiski.

Minu suhtumine Madonnasse: kunagi meeldis täitsa hästi, mingi väga lühikese aja peaaegu, et isegi "fännasin". On laule, mis temalt meeldivad. Samas: on palju laule, mis paljudelt artistidelt meeldivad. Madonna pole minu jaoks siiski midagi (väga) erilist.

Aga midagi on, ja ma pakuks, mis see on: esiteks suudab ta olla siiski võrdlemisi originaalne - see madonnalikkus, sinna hulka kuulub nimi, see... lähenemine (nimetagem seda nõnda); ja tegelikult suudab ta nii mõnegi oma stiiliga justkui omas elemendis olla. Kasvõi too algusaegne erootiline variant, ja ka hilisem disco-variant. Ja seda hõlmav ja siduv popilik "variant". Selle kõige kohta võib öelda: see on Tema. Eriti esimese variandi puhul, sest discot oskab igaüks teha. Ometi ei kaotanud discolikkus temalikkust ja ei olnud kuidagi võlts. Ja kõik mahub nimetuse alla pop.

Ma üldiselt arvan, et ta on hea, eriti need temalikud laulud, mida minu arvates ei ole just palju, ehk ühe plaadijagu, kui sedagi (samas ei saa kaugeltki öelda, et ma oleks tema muusika asjatundja!). Samuti tunnustustväärt pühendumus, ja siiski veel ju võrdlemisi vaadatav (st võiks olla hullem). Jne.
Aga: niivõrd kaua tegutsenud artisti kohta tundub see minu arvates olevat pigem elementaarne, mitte niivõrd midagi üllatavat. Ja kaua tegutsemiseks ei pruugi teatavasti olla üliandekas. Näiteks Prince'i hindan ma hulga rohkem, kasvõi muusikalise poole pealt, Michael Jacksonist rääkimata (kelle kümne aasta tagust kontserti võrreldi kui Madonnast midagi mõõtmatult paremat! - aga see ei ole ehk väga objektiivne, Jacksoni-fänn nagu ma olen).

Üldiselt oli näha, et rahvas oli siiski võrdlemisi pettunud. Segi nendega, kes nimetavad pettunuid "külmadeks eestlasteks" (mida saab väita ükskõik millise negatiivsema ja ehk tõese kriitikavoolu kohta) ja vastupidi: kiitsid üritust kordaläinuks. Ja näpuotsaga ka neid, kes "pole midagi paremat elus näinud".

***

Tunnistan, et minulgi on siin kõhe arvamust avaldada (hoolimata sellest, kas ja kes seda üldse lugeda võib!?), sest üldiselt pean ma nähtust nimega Madonna väga positiivseks. Aga midagi, mida tahaks kritiseerida on pigem publiku suhtumine: nimelt ma arvan, et ma ei eksi kui väidan, et vähemalt pooled või pigem enamus läksid Madonnat vaatama stiilis "aga mina olen Madonna kontserdil käinud!" - ja see on tore, kuid kui see vastab tõele, siis selle järgi tõsimeeli öelda, et: tegu on niivõrd tasemel staari ja kontserdiga, et kõik oli tipptasemel? - selle siirusesse ma eriti ei usu!
- ja siin tekibki minu arvates mingitlaadi lõhe ja konflikt. Arvud räägivad üht, kvaliteet justkui midagi muud. Ja lahendus? - "Ikkagi Madonna" - see on minu arvates lahendus. Ja ma arvan, et tuleb leppida, et Madonna puhul on tegu pigem justkui kaubamärgiga, mitte niivõrd tipptasemel geniaalse popmuusikuga. Pigem staar kui muusik. Ja kui nii on, siis: sealt see konflikt tekibki, sest seda ei taheta enestele tunnistada. Ja sedalaadi tunnistamatus tuleneb kusagilt sisemusest, isiklikust hoiakust - mida ma arvan, et võib nimetada enesekaitseks, eneseuhkuseks vms.

Jah, maitse üle ei vaielda (mingi piirini!). Aga siinkohal ma arvan, et sel mõttekäigul on tõetera sees...


***

Positiivne: Madonna kui nähtus, kõige sellega, mis on temas äravahetamiseni madonnalikku.

Negatiivne: rahvasumm, kes tegelikult ei pea niivõrd Madonna muusikast, kuivõrd iseendast ja soovist öelda "käidud-nähtud" ja kes seejärel nii iseendale kui teistele piisavalt tõestada püüavad (et kontsert ikka piletiraha väärt oleks), et tegu oli ikka tasemel šouga ja tasus käia ja mis peamine: et tegu on siiski superartisti ja superkontserdiga!

- seda võib öelda paadunud fänn. Kuid ma arvan, et vähemalt pooled sedalaadi kommentaaridest on võrdlemisi võltsid. Ja siis ainus ja põhiline mida öeldakse on väited: "Ikkagi Madonna", "Tasemel staar, seega (?) tasemel kontser!" jne.


***

Nii et selline arvamus. Ja kui keegi oskab mulle öelda, mida uut on Madonna muusika-popmaailma toonud, milles seisneb tema geniaalsus, tema plahvatuslikkus, mis mõjub ka väljaspoole teda...; jah, eripära on igal artistil, kuid mis teeb peale võrdlemisi pika karjääri Madonna veel eriliseks? - siis öelge mulle ka!
Jah, temas on see Midagi, need kaks-kolm "varianti", mida ma temast mainisin, mis on justkui asendamatu ja madonnalik, kuid minu arvates on see ka kõik.
Lisaks ma arvan, et Madonna on siiski kuulatav, kuid minu jaoks ei ole ta üldse kontsert-tüüpi artist nagu nt Metallica, Aerosmith, Michael Jackson, Prince ja paljud-paljud teised. Ta võib olla meeleoluartist muusikavideos või plaadimängijas, või minugi poolest discoartist mõnes klubis, aga... kontsertarist? Ja kõike seda arvesse võttes: ma arvan, et ei tule öelda "eestlased on külmad", ehk on siinkohal tõesti "viga" pigem Madonnas?

Kuid see tuleks talle andestada, siin ei tulegi süüdistada teda. Siin tuleb ehk viidata neile, kes tegelikult polnud siirad-kontserdile minejad. Usun, et Madonnagi oleks olnud pigem rõõmus poole vähema, kuid hingega asja juures oleva publikuga, kui poole suurema rahvasummaga, kes kontserdi mõnevõrra nõutult jälgivad ja mõtlevad: "Siin ma nüüd olen, aga ikkagi Madonna!"

Lõpetuseks ja kõigest hoolimata: Respect Madonnale!

"kui üle varju ei püüa hüpata ja end sellega ära petta, on kõik korras"