Tõeliselt filosoofiline vastus...

K. küsis msn-is, et mida ma arvan, kas üks inimene oleks nõus ühe asjaga või mitte?
Tõeliselt ärritavalt-'filosoofiline' vastus kõla(k)s umbkaudu nõnda:

Võib ju püstitada sellise hüpoteesi (aga peame meeles pidama, et üksnes teoreetiliselt!), et juhul kui vaadata asja vähegi objektiisest vaatenurgast ja välistada igasugused asjatud eelarvamused, mis võivad meid arvamuse avaldamises eksitada, siis Teoreetiliselt, ehk mingi tõenäosuse läbi, juhul kui midagi väga ootamatut ette ei tule ja kui rakendada meile kõiki teadaolevaid retoorilisi lähenemisviise, kuidas kedagi vähegi saaks mõjutada nii, et ta meid kuulda võtab ja et tekib teatav suhtlusahel X-ga...

K. ütleb:
räägi maalapsele eesti keeles.

s i l v e r . ütleb:
...siis võiks ölelda, et EHK oleks ta nõus!


***

Teine tänane oluliselt sisukas vestlus msnis E.ga; selgituseks nii palju, et pidin E-le külla minema, kuid oli ilge magusaisu ja mõtlesin enne poest läbi astuda (mida ma lõpuks siiski ei teinud:)):

E. ütleb:
aga kas nii sobib, et poes käid pärast? koju minnes!
sest siin saan mina sulle magusat anda

s i l v e r . ütleb:
ee...

E. ütleb:
mul on komme

s i l v e r . ütleb:
aa...

E. ütleb:
mida ma tahangi, et sa ära hävitaks!

s i l v e r . ütleb:
mm...


(kusjuures hästi head kommid olid, aitäh, kallis E!:))


***