Tõsi, ma pole siia enam ammu midagi kirjutanud. Ja alati kui midagi kirjutan, kasvõi üheainsama sõna, on tunne, et olen seda juba varem kirjutanud. - ja et see sõna ei sobi. See mõte ei sobi. See lause ei sobi. Täielik väljendamatus.
Homme on "This is it" film. Ma ei teagi, kuidas ma sellesse suhtun. Ma ei tea, kuidas ma üldse sellesse kõigesse suhtun. Tundub kuidagi... ebareaalne.
Tabasin end täna mõttelt, et miks küll pole maailmas ühtki geeniust, kes oleks geenius kõrge eani ja tõesti muudaks maailma - aga alati tuleb midagi ette! MJ tuli ka 'midagi ette', ometi tahtis ta veel näiteks filmimaailmale keskenduda. Aga see selleks.
Kas tõesti on see vältimatu, et andekus vajab nõnda palju ohvreid? Et geenius peab alati olema piinatud? Ma ei tea, ma ei tahaks seda uskuda, aga üha enam tundub nii. Kas mitte andekus ei ole tajuda seda tasakaalu, ning säilitades tasakaalu, olla ühtlasi võimeline ka looma!?
Müstika. Lihtsalt müstika. Ehk kirjutan millalgi hiljem veel... kas selle või mõne teise postituse alla.
PS: hakkasin Kafka "Päevikuid" lugema (lisaks "Protsessile), ja võin nüüd öelda, et tema kirjutatu mulle tõesti meeldib!
Lisaks avastasin endale uue lemmiklaulja (ka varemmainitud laulu 'Someday' esitaja) Chloe Agnew! Näiteks laul 'Winter's Light'.
***
...et ei ole sisuliselt maailmas olnud inimest, kes tõusnuks kõigist kõrgemale. Ka kõige geniaalsematest kõrgemale. Ma tean, et see ei pruugi olla hea ja sobilik võrdlus, kuid... siiski. Leidub ju geeniusi omas valdkonnas. Ja ka laiemalt. Aga nad on... ma ei tea, mis nad on.
Pidevalt on tunne, et miski on puudu. Et mingitsorti inimene on maailmas sündimata.
On neid, kelleta ma iseennast ega maailma ette ei kujutaks: Beethoven, ja veel mõned. Tõenäoliselt ka too sama MJ, kes oli minu arvates täielik ime (nii vaimses mõttes kui ka selles, mis puudutab musikaalset/tantsulist jne poolt).
Ja siis on ajaloost näiteks kõikvõimalikud mõjukad religioossed tegelased (see küll ei puutu enam niivõrd minusse, vaid mõeldud üldiselt...). Ja siis on kõikvõimalikud vägivaldsed valitsejad. Aga puudub: puudub selline geenius, kes ülemaailmselt jõuaks kõigini, kes kaotaks igasugused rassilised/soolised vms piirid, kes oleks geenius niivõrd laias mõttes, et puudutaks kõigi hingi ja... saate ju aru küll, mida ma mõtlen!
Minu jaoks MJ isegi oli sedalaadi inimene, kuid meedia ja elu viis ka tema selleni, et midagi jäi puudu üleüldisest maailmavallutusest. Vähemalt selles mõttes, nagu mina seda mõtlen. Ja see on kummaline, et sellist inimest pole olnud!
Võib-olla ma lihtsalt tahaks uskuda ja näha, et inimene on võimeline tõusma mingis mõttes inimesena 'jumalikku' seisusesse ja heas mõttes vallutada maailm... kes oleks mõjukam kui keegi teine. Mitte võimu, vaid heas mõttes geniaalsuse mõttes. Eeskuju mõttes.
No comments:
Post a Comment