päev # 101

Üks video mis on mu meelest hästi hea:

one step forward (award winning 48 hour film project) from ben crowell on Vimeo.

Ja paar pilti. Eilsest (29.11):

Ja tänasest (30.11) - pardid ja luik:

Nii, praegu kõik, rohkem ei jaksa ega oska eriti millestki kirjutada. Homme hakkan lõpuks ometi usinasti esseega tegelema.
Varraku raamatublogis on väike intervjuu H.K.-ga, ta mainib raamatut Lewis Hyde "The Gift". Tekkis täitsa huvi, aga seda pole vist väga kusagilt saada... isegi elektrooniliselt mitte:/

päev # 97

...kirjutan siin esseed, u 1,5 lk veel jäänud. Hakkan lõpule jõudma, ehkki see lõpp tundub veel nii-nii kaugel. Aga siiski!:)
Taasavastasin selle laulu:


Muidu on hästi, eriti teeb rõõmu, et olen omadega juba lõpusirgel. Eile lugesin essee vahele paar rida Darwini eluloost, see mõjus kui palsam hingele:)
Cheers!

talv ja meenutusi suvest...

Täna - 24ndal novembril - võis kohata Reykjavikis esimest tõsiseltvõetavamat lund ja lumesadu, seda küll hetkeks, kuid maa oli kohati kenasti kaetud.
Üks pilt:

Ja jälle, mida lähemal on eksam (homme hommikul 9st kuni pühapäeva hommikuni, 8-10 lk esseed), seda rohkem... näiteks sattusin lappama arvutis vanu pilte. Ja see päev oli üks lemmikuid mil sai Kadrioru pargis sulgpalli mängida:

Jaa, vat see oli suvi! Loodetavasti kordub!:)

Pühapäeval kui eksam tehtud, siis primeerin end filmiõhtuga: "Püha Tõnu kiusamine", teeme nimelt nn "eesti päeva", hiljem tutvustuseks ka eesti film. Ilmselt pühapäeval. Ja korraks seda filmi siit-sealt üle vaadates pidin tunnistama, et - tõesti - minu meelest on see siiski üks parimaid filme mida olen näinud!:)

päev # 94

Lihtsalt... naljakas on, juba 94s päev siin olla. Homme (kella vaadates juba täna: neljapäeval) eksamiessee milleks antakse 48 tundi. Niisiis lähemad päevad ma loen-kirjutan. Pühapäevaks viimane pr keele kodutöö. Siis jääbki veel kaks esseed...
Vahepeal on natuke ka midagi lumesarnast sadanud; käimas on üks fotokonkurss "esimese lume" teemal... ehk õnnestub millalgi midagi tabada (ja ka ilma konkursita tore ju). Näis.

Asi hakkab lõpule jõudma ja see on tore; eriti saan seda toredust nautida laupäeval kui tolle viimase kiirema asja tehtud saan. Huhh!

Enivei, vist oli neiu G. see kes feisbuukis jagas Liszti mida ma alles nüüd mahti saan nautida... jaa, ja ehkki "La Campanella" (meloodia poolt mingis mõttes muidugi pigem Paganini) on üks mu lemmikuid; oi, Lisztil palju häid palu, muuhulgas too üks mu lemmikuid klaverikontserte, too ballaad, jne...
polegi ammu neid kuulanud. Igaljuhul taaskord miski, mida avastada:


Ja tasapisi (taas)avastan oma endist ja ilmselt igavest lemmikut Friedrich Nietzschet, kes kirjutas ju ka muusikat:


Praegu kõik.

J'aime le français!

Sattusin ühele videole... ja kõlab ju prantsuse keel hästi:


Üht-teist hakkan vist juba sotti saama. Homme pr keele suuline eksam (u 5 minutit) ja katsun siin veel õppida. Ühel päeval ma selle keele selgeks saan!:)

Aga veel üks laul mis jäi vahepeal kõrva ja meeldib väga-väga:

:)

Täna käisime vaatamas üht filmi filmidest (peab pealkirja välja uurima /meelde tuletama). Mõnus!
Filmid! Ja... fotograafia, mõned plõksitud pildid tänasest:

C'est tout pour aujourd'hui!

nimetu...

Selliste sõnadega ilmselt algab too plaanitav lühifilm:
"-and only when ye have all denied me, will I return unto you.
Verily, with other eyes, my brethren, shall I then seek my lost ones; with another love shall I then love you."

Tsiteerides muidugi Nietzschet ja tema Zarathustrat.

Originaalis:

``- und erst, wenn ihr mich Alle verleugnet habt, will ich euch wiederkehren.
Wahrlich, mit andern Augen, meine Brüder, werde ich mir dann meine Verlorenen suchen; mit einer andern Liebe werde ich euch dann lieben''.

Just nii ongi. Kopp on kergelt ees (sedapuhku koolikohustustest). Kirjutamise vallas olen viimasel ajal suuremalt osalt pahna produtseerinud (nt enamus neid blogi-sissekandeid siin).
Positiivne on see, et väljas on võrdlemisi soe; mõnus on kuulda tuule ulgumist akna taga.
Täna filmida ei jõudnud, kuid see-eest sai enam-vähem põhjalikult tekst ja stseenid läbi mõeldud. Nüüd jääb vaid üle oodata hetke mil meile kõigile sobib ja kui köök on vaba, et asjaga algust teha... hiljemalt tuleva nädala lõpuks, ma loodan.

Ohh, see on tore ja ma tean, et mul ei jätku selle kirjeldamiseks sõnu, pealegi igaühel omad eelistused... aga niivõrd nauditav on stseen-stseenilt välja mõelda ja sõna otseses mõttes luua uut maailma, uut vaadet, uut lugu, uut elu...! Jällegi, loodan, et sellest saab asja!:)

Praeguseks kõik. Lõpetuseks kaks laululinki mis juhtumisi viimasel ajal arvutis/pleieris mängivad.
Üks. Ja teine.
Taaskord midagi asjalikku ei kirjutanud, aga tahtsin midagigi kirjutada... (õnneks sain suht lugemis-õppimislainele, homme jätkan:))

päev # 89

Nii, tõenäoliselt ma niipea siia midagi ei kirjuta, seetõttu annan endast praegu märku. Juba 89-s päev, tegelikult 18. novembri öö vastu 19ndat (seega 19.11)... küll aeg liigub ikka kiiresti! Umbes-täpselt üks kuu veel jäänud...
vastastikused tunded, mis tegelikult polegi nii väga vastastikused: kojusaamisrõõm seisneb ennekõike selles, et seks ajaks peaks olema kõik ained/eksamid tehtud!
Eelnevast tuleneb, et siinolemist naudin ennekõike siis kui saan siinolemist ka nautida. Millest omakorda tuleneb, et tegelikult peaksin nüüd hästi-hästi tubliks hakkama, et teha oma siinolekut veelgi meeldivamaks: saades asjad n-ö kaelast ära ja piisavalt vaba aega, et võtta Islandist viimast!

Neli eksamit veel jäänud (3 eksamit/esseed pluss pr keel esmaspäeval), millele mõeldes tundub see kuu aega veel piisavalt pikk... et, jah.

AGA mõnest asjast...:

*
Tänase päeva tänu võlgnen Tiinale, AITÄH! Merci beaucoup!
neiu G: "Silver, you seem so happy, why are smiling so much...?"
mina: "...yes, because of that postcard!"

*
Naudin filmitegemist. Tänased (eilsed, st reedesed) n-ö filmivõtted jäid küll ära, sest neiu Andreal oli kiire ja (üli)kooline päev, kuid nüüd laupäeval pidavat tal vaba olema, samuti nagu minul ja Stefanil... nii et kui köök on vaba, siis järgmisi stseene salvestama! Stefan kirjutas mõned konkreetsed read ka üles ja tundub väga tipp-topp!:)

Filmi algus (st esimesed stseenid) sai veidi ümber mõeldud, nii et üksjagu läks kustutamisele... ja see mind ühtlasi selle filmi-tegemise juures lummab: ühel hetkel saad aru, et midagi on vilgu, miski ei toimi... miski riivab silma, tekitab ebamugavust või kerget igavustunnet... - ja siis tuleb midagi muuta!
Muutsin, osa asju sai välja visatud, aga sellevõrra tundub asi olevat ka parem. Pole mõtet tippida sisse stseene, mis iseenesest võiksid olla "ilusad loodusvaated" juhul kui nad... noh, lihtsalt ei sobi sellises mahus filmi.

See selleks. Igaljuhul tore on ja naudin seda; eks näis mida homne toob. Jupp-jupphaaval tahaks selle siiski valmis saada! U 40 sekundit algusest on nüüdseks valmis... valmis selles mõttes, et ilmselt nii jääbki...! Jei!

Ja lisaks tekib üksjagu ka uusi mõtteid, siiani veel ähmaseid, aga siiski... tagasitulles tahaks tolle teise filmi ära teha, too teine praegu isegi konkreetsem kui käesolev... Eks näis, nii ehk naa tore!

*
Internet on siin jupsima hakanud nii et kuu lõpuni on mul ilmselt internetipõud. Aga, jah, lisaks filmitegemisele ootab õppimisaeg...

Lõpetuseks mõni tsitaat Friedrich Nietzschelt:

Inimene on köis, mis kinnitatud looma ja üleinimese vahele, - köis üle kuristiku.
Ohtlik üleminek, ohtlik teelolek, ohtlik tagasivaade, ohtlik hirm ja seisatus.
Suur on inimeses see, et ta on sild, mitte eesmärk: mida võib armastada inimeses, on see, et ta on üleminek ja loojaminek.
[...]
Vaadake, mina olen välgu ennustaja ning raske piisk pilvest: selle välgu nimi aga on üleinimene.

[...]

Kas on teil julgust, oo mu vennad? Kas olete südakad? Mitte julgust tunnistajate ees, vaid üksiklase- ja kotkajulgust, mida ei näe enam ükski jumal?
Külmi hingi, muuli, pimedaid, joobnuid ma ei nimeta julgeiks. Südant on sel, kes küll tunneb hirmu, kuid võidab hirmu; kes näeb kuristikku, kuid uhkusega.
Kes näeb kuristikku, kuid kotkasilmiga, - kes kotkaküüntega haarab kuristikku: sel on julgust. - -



Der Mensch ist ein Seil, geknüpft zwischen Tier und Übermensch - ein Seil über einem Abgrunde.
Ein gefährliches Hinüber, ein gefährliches Auf-dem-Wege, ein gefährliches Zurückblicken, ein gefährliches Schaudern und Stehenbleiben.
Was groß ist am Menschen, das ist, daß er eine Brücke und kein Zweck ist: was geliebt werden kann am Menschen, das ist, daß er ein Übergang und ein Untergang ist.
[...]
Seht, ich bin ein Verkündiger des Blitzes und ein schwerer Tropfen aus der Wolke: dieser Blitz aber heißt Übermensch.

[...]

Habt ihr Muth, oh meine Brüder? Seid ihr herzhaft? Nicht Muth vor Zeugen, sondern
Einsiedler- und Adler-Muth, dem auch kein Gott mehr zusieht?
Kalte Seelen, Maulthiere, Blinde, Trunkene heissen mir nicht herzhaft. Herz hat, wer Furcht kennt, aber Furcht zwingt, er den Abgrund sieht, aber mit Stolz.
Wer den Abgrund sieht, aber mit Adlers-Augen, wer mit Adlers-Krallen den Abgrund fasst: Der hat Muth. - -

Friedrich Nietzsche (1844-1900) 

Jaa, ühel või teisel viisil on ta mulle üheks oluliseks energiaallikaks...!:)


Ja üks (ehk mitte minulik) lugu mis hakkas suht meeldima.
Cheers!

'Seltjarnarnes' trailer

Mainisin vahepeal, et sai alustatud ühe lühifilmi tegemist. Idee on täiustunud ja ma ütleks, et suurem osa (või vähemalt pool, olenevalt kuidas idee kujuneb) kaadritest veel tegemata. Aga nüüd, 14-15. öösel panin kokku klipid mis sai filmitud esimesel päeval ehk 12ndal.
See on suht kiiruga kokku klopsitud, kuid nimetaksin seda siiski "treileriks", siiralt loodan, et saab asja (praegu on plaan järgmised kaadrid teha reedel ja/või nädalavahetusel, siis kui on mõlemil rohkem aega; väljas läheb ju võrdlemisi varakult pimedaks. jääb üle loota ilusat ilma)!

Niisiis too treiler:


Sisust: mälestusi koguvast noormehest, kellele tüdruk annab harjutuseks ülesande õppida mälestusi ära viskama, õpetada noormeest mäletama mitte fotode või kõiksugu "artefaktide", vaid hetkede eneste näol. Ideaalis tuleks see saksa keeles (sest näitle(jad) rahvuselt sakslased), loomulikult subtiitritega...
eks näis... asi veel algusjärgus, kuid tahe asja lõpuni viia on suur!:)

PS: videot on muidugi soovitav vaadata ja avada youtube'i aknas ning täisekraanil. 

päev # 85 - natuke pilte...

Lihtsalt, mõned pildid (paljud ka varasemast kui tänasest):

12ndast kuupäevast, kirik:

Kirikutornist:

õppisin hõljuma:

Tänasest:

Nii, praegu kõik. Täna oli viimane pr keele tund, tiba kurb. Tuleval nädalal eksam, ei tundu õnneks üldse keeruline... ja tegelt tore kui üks asi saab jälle tehtud!:)

Ja... VEEL, üks uus avastus muusikamaailmast, Sophie Hunger, tema laul:


mille nimi peaks tegelt olema Rise and Fall.

lihtsalt...

Lihtsalt... täna sai hakatud poolspontaanselt üht filmiideed teostama. Eks näis kas asja ka saab, endal on tunne, et võiks täitsa saada...
kohati tundus lausa, et suurem osa juba valmis, kuid õhtu jooksul idee täienes ja nüüd on tunne, et peab veel palju ringi, juurde ja ümber tegema. Aga see on tore!

Muuhulgas oli täna üks tore filmiõhtu, sellele järgnes mõnus arutelu "elufilosoofia" teemal; ning ühtlasi sain aru kui rõõmus ma tegelikult olen, et mul on õnnestunud tegeleda ja et mul on olnud vabadus tegeleda millegagi, mis mulle tõeliselt huvi pakub! Loodetavasti see jätkub!:)
Film oli samuti ülihea, prantsuse film, kuid nime praegu ei mäleta. Kuid, jaa, see oli tõesti hea. Lisaks avastasin enda jaoks laulja nimega Sophie Hunger.

Ja blogi, ennekõike Lisette K. blogi, võib-olla lihtsalt seetõttu, et ta on mulle hääästi sümpaatse mulje jätnud!:)

Praegu kõik, midagi "asjalikku" polnudki. Üldiselt peaks hakkama asjalikkumaid sissekandeid tegema...
ja lisaks tahaks, et see filmiidee õnnestuks!


Hea on see tunne mil teeks kasvõi mitukümmend võtet, peaasi, et lõppkokkuvõttes tulemus oleks korralik. Ma loodan, et sellest saab siiski asja...! Teinekord kardan, et vaimusilmas võib kõik olla ideaalsem kui tegelikkuses olla saaks, aga... praegu tundub, et teostatav:)

lihtsalt...

12.11.2011 (st täna/eile) õhtul käisime korvpalli mängimas, õigemini niisama korvi viskamas. Naljaviluks tegime ka väikse video (nagu näha on ilmad siin viimasel ajal võrdlemisi soojad:)):


Ühtlasi figureerib videos vulkaani Eyjafjallajökull hääldus:)

Tolle häälduseseiga kohta nt see tore video:


Aga okei, nüüd unedemaale.
Góða nótt!

(st: head ööd!:))

päev # 82 - Mammút!

Täna oli superpäev! Käisime Harpas (konverentsi-kontserdimaja vms) kontserdil. Ma pole siiani kindel kas selle kontsedi teine osa - esinejabänd Mammút - meeldis mulle naislaulja või muusika enese pärast. Pigem mõlemat!

Ja nüüd õnnestus internetist ka üks tänagi kuuldud suht lemmiklugu neilt üles leida:


Ehk võrdlemisi "mitte-minulik" muusika, aga mulle meeeeldis! Väga!
Selles oli midagi... hüpnotiseerivat, kaasahaaravat, võib-olla seetõttu, et laulja ise oli muusikas niivõrd sees ja ega häälelgi ju viga pole! Lauludes oleks tahtnud näha rohkem... erinevust, aga üldiselt meeldis, väga-väga meeldis! Loodan, et too kuuldud variant pannakse ka üles, sest mulle tundus, et seda filmiti:)

Siin on ka üks versioon samast laulust, videona paremini üles võetud, kuid ilmselt esitatud kusagil rahulikumas paigas ja see kontserdifiiling ja särts justkui puudub mis tolles teises videos täiesti olemas on...; jah, ja rääkimata veel tänasest kogemusest, laiv on siiski teine asi kui hiljem videost vaadata vms!

Ürituse sari Undiraldan// Undercurrent ja esinejateks oli märgitud: Nolo og Mammút ehk Nolo ja Mammút.

Endale mälestuseks islandikeelne tutvustus:
Næstu tónleikar Undiröldunnar í Kaldalóni föstudaginn þann 11.nóvember og fram koma hljómsveitirnar Nolo og Mammút.
11.11.11 - ekki missa af þessu!

Ja tõlge guugel-transleiteriga:

Upcoming concerts Undiröldu acid in Kaldalon 11.nóvember on Friday and appearing bands NOLO and Mammút.
11.11.11 - Do not miss out!

Jaa, meeldis!
Muidu oli ka tore, hiljem istusime kusagil baarilaadses kohas (ning nägime Magnust, eelmise aasta suvekoolist, hästi sümpaatne kuju!) ja pärast seda läksime ühele üritusele kus näidati üht vana mustvalget-tumma Fausti-filmi, muusika sellele oli kohapeal juurde mängitud. Vahva!
Vahepeal tegi Rait Harpas ka ühe performance'i mis minu arvates kujunes vägagi toredaks ja meeldejäävaks sündmuseks, õnneks sai see kenasti ka filmile võetud!:)

Et, jah, täna oli supertore päev!
Lisaks hakkas meeldima meeldima Ragnheiður Gröndal - Flowers In The Morning, jne. Islandi muusika on nüüd sattunud mu uueks avastustemaailmaks.
Hommikul käisin ka raamatukogus - oo, milline valik raamatuid ja kirjandust siin on (ja see pole mulle uudis, lihtsalt taas-hämmastus) - nüüd katsungi veel natuke lugeda...
ja rõõmu tunda sellest, et täna oli nii-nii tore päev! Ja Mammút, jaa, süübis mu mällu!

Takk fyrir, Mammút!


...tegelt salvestasin tänase kontserdi viimase laulu lõpust ka jupikese (oleks võinud pikemalt, mitte ainult lõpust, aga noh), niisiis tänane õhtu nägi välja sellise vaatepildi saatel:

islandi keel!

Uhh, taaskord vaimustus, seekord islandi keel!
Tegelikult...ma arvan, et piisava huvi ja pideva harjutamise ning järjepideva õppimise korral pole mingi müstika vähemalt paar keelt ära õppida. Esimene: prantsuse keel!
Teine/kolmas: saksa... või nüüd viimasel ajal islandi keel. Jaa, mulle on nii-nii väga see keel meeldima hakanud, lihtsalt kahju, et kursuseid ei taibanud võtta!:/

Aga tänu mõningatele vihjetele leidsin Icelandic Online'i - sisuliselt tasuta võimalus islandi keelt õppida. Ainult regama peab. Noh, regasin ära ja nüüd pusin õppida. Hääldus tundub überkeeruline... aga mu meelest üks parimaid asju selle juures!

Ég heiti Silver. Hvað heitir þú?
(Minu nimi on Silver. Mis sinu nimi on?)

Jei!

Üllatus-üllatus, meie ülikoolis ilmselt islandi keelt ei ole... kahjuks. Ehk mõnes teises ülikoolis... Noh, eks näis. Aga mulle tõesti-tõesti meeldib see keel ja ma loodan, et jätkub aega-viitsimist sellega siiski aeg-ajalt pusida. Kuigi, jah, keeleõpe pole just lihtne. Prantsuse keelest hakkan juba justkui sotti saama, algtasemel, enam-vähem põhiasjadest saab aru ka kui keegi räägib, aga ise rääkida...? Jaa!
Noh, harjutamise asi.

Nii ehk naa on tore vaimustuda keeltest. Õnneks pole ma siin ainus... ja kui keegi küsib, et miks? Siis... lihtsalt, iga keele õppimisega avaneb minu arvates justkui uus maailm. Mitte, et ma oleksin väga midagi õppinud, eks, aga juba pisemategi sõnade õppimine on minu jaoks nauditav, justkui avab midagi...!

Täna öösel käisime oma väikese seltskonnaga jalutamas (mina, Gundega, Rait, Tal ja Stephan), hääästi ilus ilm oli; komeeti muidugi ei näinud, aga sellegipoolest oli tore. Üks veidi sürr pilt ka:

À bientôt, mes amis!

natuke islandikeelset muusikat...

See kõlab lihtsalt niiii lahedalt (ja tõesti mõtlen, et oleks pidanud islandikeele kursuseid võtma!!!)...

Ragnheiður Gröndal - Ást


Ragnheiður Gröndal - Með þér


Eivor - Dansadu Vindur


Eivør Pálsdóttir - Heyr Himna Smiður


Ja üks ingliskeelne ka: Ragnheiður Gröndal - Bella


Need on üsna suvaliselt otsitud, aga esimese saagi kohta olen vägagi rõõmus ja kaalun nende allatirimisele, et siis pleierisse ülejäänud laulude sekka lisada. Jaa, mulle meeeeldib islandi keel!

...tegelikult, EHK siiski õnnestub seda õppida, natukenegi! Jaa! Just!:)

päev # 82 - Dexter

Aeg liigub kiiresti, kohati aeglaselt, kokkuvõttes hakkab endalgi naljakas. Tahaks siin tsiteerida neiu K. blogi, kus ta omakorda tsiteerib kedagi hr M-i:
"Tead seda tunnet, kus sa avad silmad 6.05 ja sulged need viieks minutiks? Kell on 07.45 ja kui sul on ajaloo tund, vaatad kella, mis näitab 12.30 ning sa sulged silmad ning kell on 12.31."
(ps! ma tõesti loodan, et Sa/Ta/Te ei pahanda, aga see oli liiga hea, et tsiteerimata jätta!)

Iseasi on muidugi see kas ajaloo tund mulle enam iial igav tunduks, aga... jah, selliseid hetki on!

Nõnda nagu ma olen teinekord Eestist ja oma Kallitest puudust tundnud, ennekõike siis kui tähtajad hakkavad kohalikku paanikaosakonda kimbutama. Täna jällegi, nüüd kui lõpuks ometi kõige-kõige pingelisem näib möödas olevat, näib Reykjavik hoopis teises valguses!
Oh, kokkuvõttes on siinolemine nauding, just see mida ma pikka aega vajanud olen. Te ei kujuta ette kui absurdselt tüütuks oli muutunud see aastast-aastasse üht ja sama trepikoja ust avades, ikka ja jälle sinna samasse tuppa maandudes, lisaks veel need tüütud naabrid kel on ilmselgelt puuri- ja haamrifetiš (ehk remondifetiš), mis minu arvates ületas juba kaugelt normaalsuse piirid...!
Teisalt, ega ma otseselt kurtnud pole, sest üliõpilasena ja pidevalt õppides on iga hetk justkui uus; iga aasta justkui uus... aga: saate ju aru küll, eks!

Ja nüüd, kuivõrd hea on olla vahelduseks hoopis mujal; minna üles kööki ja seal on noored, endavanused inimesed, rääkida, teha nalja, kuulata, vaadata üheskoos filme...

jalutada hommikul kooli, isegi kui on ilm nagu täna, et klassi jõudes tabasin end äkitselt oma istme kõrval asuvat pisikest jõge põrnitsemast...; isegi siis kui ülikooli peahoonest kõrvalasuvasse raamatukokku näib olevat lõputut tee, sest just sel hetkel hakkavad riided üleliia märjaks saama...
aga see on niivõrd nauditav! Jaa, Island!
Joosta vastu tuulele, pr keele klassi suunas, mõeldes endamisi: "Jaa, tuul, ma jooksen sulle vastu, puhu tugevamini, see on hea, sest sa oled Islandi tuul!"
Uued tuuled, sõna otseses mõttes, ja juba üksnes see fakt teeb siinse elu nauditavaks.

Teine õhk, teised inimesed, metsadele ja ühtlasele maapinnasele on vaateväljas enamasti palju lagedat ja mägine maastik; mulla ja rohu asemel on kas tiba kiduravõitu muru, kivistunud laava või teinekord midagi tuhasarnast...; jaa, nüüd kui kõige-kõige pingelisem näib möödas olevat, nüüd kui lõpuks ometi saan hingata kergendatumalt kui siinoleku ajal olen seda siiani saanud, nüüd tuleb sellest võtta viimast!

Milline õnn, et see programm just siin aset leidis. Muidugi, iial ei tasu hõisata enne kui tagasi olen, aga... saate aru küll!
Ma armastan islandi keelt (nüüd tunnen omajagu kahetsust, et islandi-keele algkursust ei võtnud); üks neist paikadest kuhu sattudes ja millest vaimustudes tabad end teinekord mõttelt: jaa, siia tahaks kunagi tagasi tulla!


Ja... Kristin kirjutab, miski mille üle olen enamgi kui rõõmus!


Loen nüüd edasi üht laenatud raamatut: Ayn Rand "Anthem", ideaalis peaksin selle homme tagasi andma.

Lõpetuseks ei saa mainimata jätta Dexterit, sari mis mulle liigagi meeldima on hakanud ja millest siiani üks hooaeg ja teise hooaja kaks esimest osa on vaadatud... rohkem ilmselt selle kuu sees ei saa endale lubada, meil siin ju mingi tobe limiit.

Ja minu arvates üks parimaid treilereid mis ma kohanud olen:


Tore on mõelda, et sel on kokku kuus hooaega ja minul neist sisuliselt viis veel vaatamata. Jei!

Aa, ja veel üks pilt:

Neile kes juhtumisi teavad/tunnevad Mõmmikut, neile ülesanne ta pildilt üles otsida:)

Lõpetuseks: tahaks hakata uuesti põhjalikumalt lugema-kirjutama (eriti käib see kirjutamise kohta), mitte niisama "üle õla" nagu tihtilugu on hakanud kujunema...!

Ühtlasi tahaks siinolles ühe "lühifilmi" teha. Mingigi! Eks näis.

Chuck Norris!

Ai, mulle kohati meeldivad "Chuck Norrise naljad". Siin on mõned:

***Chuck Norris mängis vene ruletti täiesti laetud relvaga...Alustas...Ja võitis.

***Jeesus kõndis üle vee , Chuck Norris kõndis üle Jeesuse.

***Chuck Norris ei kanna kella, ta otsustab mis kell on.

***Kui sul on 5 krooni ja Chuck Norrisel on 5 krooni. Siis Chuck Norrisel on ikka rohkem.

***Chuck Norris lööb isegi pöörleva ukse pauguga kinni

***Chuck Norrise habeme all pole lõuga, seal on järjekordne rusikas

***Kui liikluspolitsei peab Chuck Norrise kinni siis laseb ta nad minema hoiatusega.

***Kui Chuck Norris teeb kätekõverdusi,ta ei lükka ennast üles vaid maad allapoole.


***Miks jumal on taevas? Ta kardab alla tulla - maa peal on Chuck Norris...

***jumal lõi Chuck Norrise ja Norris lõi vastu.

***Kui lastel on Supermani bidzaama, siis Supermanil on C.Norrise bidzaama.

*** Kui Jeesus suutis kõndida vee peal, siis C.Norris ujub kuival maal.

*** Chuck Norris ei maga, ta ootab.

*** Chuck Norris on lugenud lõpmatuseni.... kaks korda.

*** Chuck Norris kaotas süütuse enne kui ta vanemad.

*** Chuck Norris ei ole nagu täkk, täkk on nagu Chuck Norris.

*** Kui Chuck Norris mängib Monopoli, siis mõjub see kogu maailma majandusele.

*** Kui Chuck Norris hüppab vette ei lähe ta märjaks, vesi läheb Chuck Norriseks.

*** Chuck Norris on juba 2 aastat surnud aga surm ei julge talle seda öelda.

*** Chuck Norris lasti lahti seriaali “24” võtetelt, sest ta päästis päeva 12 minuti ja 37 sekundiga.

*** Chuck Norris jätab telefonivastajale teateid enne tooni.

*** Reklaam USA-s: "Chuck Norris knows Victoria's Secret"

***Chuck ehitas ise maja kus ta sündis.

***Chuck Norris on nii vinge kutt, et lambad loevad teda kui ta voodisse läheb.

***Kui lapsed vaatavad enne magama jäämist kas boogieman on voodi all siis, boogieman vaatab enne magama jäämist kas Chuck Norris on voodi all.

***Chuck Norris paneb sibulad nutma.



***
Vot nii.
Täna käisime ühes hääästi mõnusa atmosfääriga raamatupoes pilte tegemas; midagi väga õnnestunut ei saanud, kuid paar pilti ehk küll. Praegu pole kuidagi viitsmist neid siia üles laadida... ja pühapäeval essee tähtaeg. Kui see möödas, võib elu taas rõõmuga edasi minna...!
* Ahjaa, vahepeal avastasin enda jaoks sarja "Dexter", siiani esimese hooaja 5 osa ära vaadanud. Ja ühtlasi hankisin endale raamatu "Dexter and philosophy", esimene peatükk loetud ja tundub hästi huvitav... kokkuvõttes leidsin endale uue maailma, mida avastada:)
* Huvi fotograafia vastu üha süveneb! Vaikselt mõtisklen juba võimalustele, et sellega kunagi ka kõige muu kõrvale elatist teenida... - sest see on miski, mis tohtult huvitab; ja kui seda õppida ja... - siis oleks ju vahva! Aga eks näis, tähtis on huvi ja seda näib mul jätkuvat ja vaid hooga juurde tulevat:)

Praegu kõik.