(Teinekord on hea raamatuid ka söögilauas heamaitsta lasta!)...oled oma toas, ja mõtled, et oleks vaja mõelda, kuid mõtteid ei tule. Kui oleks näideks vaja põhjalikumalt läbi mõelda oma lõputöö teema - sul on teema olemas, kuid kindel struktuur puudub. Ja seetõttu ei oska ka kusagilt alustada; ja et alustama peaks, võib see lõpuks üsna ängistav tunduda (enamasti väljendub raamaturiiuli ees närviliselt edasi-tagasi kõndides, lehitsedes ja taas käest ära pannes).
Minuga näiteks on lood sellised, nagu olen siin blogis vist kunagi seoses ajaplaneerimisega rääkinud: lugemiseks/vastuvõtmiseks on ideaalsed vaiksed ja segamatud, omaette nurgad; vähegi n-ö sügavama (Barthes'i nauding-) testi puhul sobivad ka paigad, kus on veidi (kuid mitte segavalt) ringisabimist; aga et enda mõte hakkaks tööle? - on vaja mõelda mingi tegevuse juurde. Näiteks mõnes kohvikus olles või linnas jalutades... Säärane pidev liikumine silme-ees justkui stimuleerib iseenda mõttevoolu. Ja seda oli mul eile vaja!
Niisiis läksin (vastu ööd, muide) kööki süüa tegema, võtsin tosinjagu raamatuid kaasa, millest enamus on siit-sealt pooleli, mõni päris lugemata, ehkki ma suuresti aiman, millest nad räägivad, ja söömise/söögitegemise ajal hakkasin neid "välja praakima", ja osasid välja valima - voila: paarkikümne minutiga idee-struktuur paigas!
Nüüd on enam-vähem teada, millest alustada ja kuidas see välja peaks nägema. Muidugi eks näis, mida hr T.V. sellest arvab, ehk tuleb üldse kõik ümber teha, kuid endale näis sobivat...
ja mis ehk kõige tähtsam: näis sobivat säärane hilisõhtune ettevõtmine, mis sõna otseses mõttes stimuleeris mõtlema.
Minu individuaalne variant ja meetod, kes teab, kas ka Teiste puhul see toimib!?
Ise arvan, et teinekord on hea raamatuid ka söögilauas heamaitsta lasta:)
No comments:
Post a Comment