Tänane ettekanne - vähemalt minu arvates - läks omadega suht p**se!
Okei, võib-olla ei olnud asi ka nii hull, aga noh. Pealegi: eks igasuguseid päevi tuleb teinekord ette. Praegu suht kopastunud olek sellest. Nüüd tõesti tahaks, et see juba positiivses mõttes läbi oleks... ehkki täna mõtlesin, et oleksid mul paremad elamis-finantsilised tingimused, siis võib-olla oleksin ka neljanda aasta bakat; saaks vähemalt rahulikumalt-põhjalikumalt, teisalt aga: loodan ikkagi läbi saada ja eeldan endast, et saan, sest hulga põhjalikum on kasulik pigem magistrantuuris olla. Lõputöö on ka vast enam-vähem.
Ainult täna peale loogikat oli küll tunne, et olen ikka puruloll. Ja siis see ettekanne ka veel otsa, oeh...
Aga noh, tegelikult pole ju põhjust kurta ja tegelikult on ju hästi. a) peaaegu läbi, b) see pisik on käes, et asjaga tegeleda. Aja-küsimus, ma loodan ja arvan:)
Hr T. Jüristo oli ka seal. Küsis ka mõned asjalikud küsimused (mis on tore, sest aitas mul ka teiste jaoks teemat selgemaks rääkida), nagu ka hr J. Pärnamäe. Damn, aukartus selliste inimeste ees! Aga see on tore...
sellised inimesed motiveerivad ja inspireerivad ka ennast.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment