emakeelepäev.

Tegelikult katsun sellest varsti pikemalt kirjutada, st täiendada käesolevat postitust, hetkel piirdugem vaid pealkirjaga. Ja ühe pildiga, kus Annekatrin - keda oli tore-tore üle pika aja näha! - räägib:

Okei-okei, aga siiski veel paar sõna:
veel astusid üles Maria-Merilin, Kristiina (kelle ma paraku maha magasin!), kõige rohkem aga paelus Tiina V. ettekanne teemal "Hullus Jüri Ehlvesti "Palverännakus""; samuti Pille A. "Eestikeelsed tekstid 19. sajandi Põhja-Eesti hauatäistel"; märkida tuleks ka Eia U. esialgset magistritöö tutvustust "Autorimüüt kui simulaakrum" - ehkki seda teemat kipuks ma mitmes suunas edasi arendama või... jah, see tundub olevat niivõrd lai ja keerukas teema, et mõtted selle kohta kipuvad harali sinna-tänna laiali jooksma ja hargnema. Üht-teist neist ka Eiaga jagasin.
Igaljuhul on 'autorikuju' täiesti kummaline... nähtus; ja kirjutada-uurida selle kohta saaks palju.
Lõpetuseks Veronika P. (keda Annekatrin mulle hiljem eraldi tutvustas, sest neiu pärit Hiiumaalt:)) ettekanne "Eesti-prantsuse koodivahetus blogikeeles" oli üsnagi huvitav kuulamine, ennekõike seetõttu, et kõik sõnaga "koodivahetus" seonduv mulle uus ja huvitav oli.

Üldjoontes ja lühidaltmainituna kõik.
Ja ühtlasi käis läbi mõte, et kui ma niikuinii hakkan uurima 'fragmentaarse kirjastiili eripära' (kas otseselt, kaudselt või mistahes moodi lõputööga seonduvalt), siis võiks ju seda ka selle pilguga uurida, et järgmisel korral ka ise ühe ettekande pidada. Sest kirjandus-luule on üks mu huvialasid (muide üha süvenev!) ja... endal on tunne, et selle kohta võiks juba üht-teist ütelda, eriti peale aastast lugemist- ning uurimistegevust. Täna nt alustasin hr L. Luksi doktoritöö lugemisega (too mul ju suisa täies mahus prindituna olemas, nii et mugav lugemine); - mis räägib ju samuti fragmentaarsest nihilismi mõtlemisest eesti luule näitel (kui ma nüüd enda sõnadega seda senise tutvumise põhjal peaksin edasi andma).

Ehk täiendan seda postitust millalgi.


***
Ei hakanud eraldi postitust tegema, aga täna, 15ndal, oli üritus Rahva Raamatus Jalutuskäigud Lotmaniga; rääkisid hr Mihhail Lotman ja Marek Tamm: 

(foto: Margarita)  

(foto: mina)


Lõpetuseks üks Indrek Koffi luuletus, mis mulle silma jäi ja meeldima hakkas:

suudlus saigi suudeldud

kisti huultelt

suruti huultele

tüdruk andis

võttis

poiss võttis

andis

süda lõi

ihu värises

maja värises

maa värises

kõik muu oli olemata

must maa

tohuvabohu

uue maailma loomine 

Indrek Koff, Vana laul, luuletus nr 31.