Jajah, väga minulik teema, eksole. Aga kõigi eelduste kohaselt kavatseb Van Damme käesoleva aasta novembris taas ka n-ö reaalselt ühe matši maha pidada.
Eks videolõik räägib iseenda eest:
Siin on veel üks video. Ja siin ka.
Selle ettevõtmise kohta ei oska ma omalt poolt midagi öelda. Igaljuhul oleks huvitav vaadata ja teadagi-kellele ma kaasa elaksin. Kuigi... julgen natuke kahelda ta võidus. Aga mine tea, eksole. Pole ma ju asjatundja.
Nii ehk naa: meenub hetk Siretiga, mil me Tammsaare pargis istusime... ja peagi tulid meie vaatlusvälja umbes viis-kuus tüüpi. Ilm oli mõnusalt-kevadiselt soe. Ja mida nad tegid? - muuhulgas näiteks kõikvõimalikke saltosid. Mina isiklikult olin vägagi vaimustuses sellest kuidas nad liikusid...! Ühtlasi tabasin end mõttelt, et sellised tegelased teevad mistahes jõmmile igas mõttes n-ö silmad ette. Tervislik, (elu)terve, jõuline ja... selline suhtumine, mida ma nimetaks sõnapaariga "jah-elule!":)
Siit tuleb taas see "tantsujutt"; see kirjeldus, et pärast u poolt aastat DanceActis tantsutrennis käimist muutus kogu kehaline taju justkui hoopis teiseks. Liikumine muutus tõeliselt nauditavaks, iga pisemgi samm, kõik muutus justkui kergemaks, sujuvamaks, keha võis hakata hoopis teisel viisil tunnetama... (nüüd hakkab see tunne taas järk-järgult ära kaduma, kuid üha enam mõtlen, et selle nimel tasuks midagi ette võtta... aega nüüd ju ka on!:)).
Elu on elamiseks. Ma ei arva, et inimene peaks end iga hinna eest "täis pumpama" nagu nt nn kulturistid seda teevad (pigem näib seal olevat midagi "ebasiirast" - st minu meelest saab selline asi olla üksnes harrastus, mitte aga midagi, mida saab sel määral "eesmärgiks/ elu sisuks" seada). Ei arva ka, et ilmtingimata üldse üht või teist asja tegema peaks. Või et tegema ei peaks. Aga tasakaal ennekõike, eksole.
Ja kui millegagi tegeleda, siis mitte seetõttu, et üht eesmärki saavutada, vaid see tegevus peab ennekõike protsessina naudingut pakkuma. Ja inimene on inimene, tehku ta mida tahes, peaasi, et ta jääb iseendaks ja teeb asju, mis tulenevad temast enesest, mitte mingist soovist mingitele standarditele vastata, vms.
Üldjoontes umbes selline on mu arvamus. Ehkki soovi korral võib muidugi sel teemal lõputult filosofeerida (mis ja kas on üldse "iseendast tulenev soov", jne). Ühesõnaga: you got the point, eksole!
Igal eluhetkel on justkui erinevad asjad, millele inimene pühendub või mille inimene enda jaoks avastab. Igaühele oma ja igaühele erineval ajal. Ja ehkki ma pole just musternäidis selliseks jutuks, siiski leian olevat imetlusväärsena selle, et inimesed lisaks vaimsele poolele ka füüsilise poole eest hoolt kannavad...
- st see puudutab ennekõike meessoost olendeid. "Liigsportlikud" naised ei ole just mu lemmikvaatepilt. Nagu öeldud: oluline on tasakaal. Minu meelest.
Kogemused ja isiklik tunnetus on mitmel viisil laiendatav. Tegelgem sellega ja nautigem seda, et elu võiks olla rikkam!:)
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment