Nii, avastasin enda jaoks ühe uue laulja, nimeks Lana Del Rey. Tema esimene album ilmus aastal 2010 (kui ma nüüd ei eksi) ja teine ("Born to Die") 2012, seega võrdlemisi uustulija. Wikipedia andmetel on ta hetkel 25. aastane ning 21. juunil saab 26.
Senise kuulamise põhjal tundub, et tegu on kellegagi, kes teeb oma asja hingega, kel on oma isukupärane ja sealjuures loomulik käekiri ja... näib, et temas on see, mida ma artistide puhul ilmselt kõige enam hindan: tung otsida ja teha midagi uut! Ja ma ei mõtle originaalitsemist, vaid seda, et see uue-otsing tuleb kuidagi loomulikult, iseendast ja iseenesest, mitte teiste soovist või ootustest lähtuvalt.
Mõistagi, see kõik pole lihtne ja minu arvates enamus kipuvad püsima päris kindlates piirides ja žanrites (ja see pole alati halb). Artistid, kes minu arvates geniaalse laiahaardelisusega silma paistavad on nt Michael Jackson, Serge Gainsbourg ning ilmselt ka Tom Waits (viimase loominguga ma pole jõudnud eriti veel tutvuda) - nende puhul ei teadnud kunagi, et millega nad järgmisena lagedale võivad tulla.
Mulle tundub, et Lana Del Rey on sarnane!
Ehkki: albumit "Born to Die" saadab võrdlemisi sarnane toon, siis esimese albumiga võrreldes on see jällegi midagi teistsugust. Ma tahaks loota, et kolmas album tuleb jälle midagi uut ja võib-olla värvikirevam kui eelnevad kaks kokku. Eks seda näha ole.
Mis veel: ta näib olevat tõeline perfektsionist, nii muusika kui videopildi alal, ühel või teisel viisil on iga teos kordumatu ja kõige paremas mõttes lõpuni välja lihvitud! Ka intervjuust ilmneb see sisukus ja pühendumus:
Ilmselt üks levinumaid laule "Blue Jeans":
Teine tuntuimatest on "Without you". Mulle endale on meeldinud (ja ehk isegi rohkem meeldinud) nt "Million Dollar Man" (ei leidnud praegu head linki) ja "Lucky ones".
Kuid ilmselt kõige enam meeldivad järgmised kaks laulu:
Mermaid Motel (1):
ja teisena Gramma (2):
Mitmed (või enamus) laulud on siiski ka sellised, et jätavad külmaks või kui isegi saan aru, et laulud on head, siis pole päris minu maitse... kuid need kaks, eriti esimene - üle pika aja avastasin midagi sellist, mida mulle tõesti väga kuulata meeldib:)
"Mermaid Motel" kõlas küll esimesel kuulamisel kuidagi võõralt, imelikult ja isegi kuidagi 'suvaliselt', kuid mida enam seda kuulan (eriti kõrvaklappidega ja vol-talutava-maksimumi peal), seda rohkem see lugu meeldima hakkab ja seda rohkem tuleb esile see särts ja pinge, minu nägemist mööda ka see lihvitus ja et "kõik on omal kohal", mis minu arvates seda laulu ja muusikat saadab!
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment