Nüüd ma käsin teid kaotada mind ja leida ennast; ja alles siis, kui te mind kõik olete ära salanud, tahan teile tagasi tulla.
Tõesti, teiste silmadega, mu vennad, ma otsin siis oma kadunuid; teise armastusega tahan teid siis armastada.
Ükskord veel te peate saama mu sõpradeks ja ühe lootuse lapsiks: siis tahan ma olla kolmandat korda teie juures, et pühitseda teiega suurt keskpäeva.
Ja see on see suur keskpäev, millal inimene seisab kesk oma teed looma ja inimese vahel ja millal ta oma teerada õhtule pühitseb oma ülima lootusena: sest see tee viib uuele hommikule.
Siis õnnistab loojamineja ennast ise, et ta on ülemineja; ning ta tunnetuse päike seisab kesktaevas.
"Kõik jumalad on surnud; nüüd tahame meie, et elaks üleinimene" - see olgu ükskord suurel keskpäeval meie viimne tahe! -
Nõnda kõneles Zarathustra.
(lk 51-52)
Friedrich Nietzsche (1844-1900)
No comments:
Post a Comment