Nii, ja saigi läbi esimene kuu, mil olen järjepidevalt trenni teinud. Alustasin vaiksemalt ja praeguseks läheb u 45-60 päevas trenni peale (koos soojenduse ja aeg-ajalt pausidega): u 12-14 erinevat harjutust ja igat üht 20. Kusjuures sellest on omamoodi sõltuvus tekkinud, mistõttu nelja nädala peale on ette tulnud vaid neli päeva, mil pole midagi teinud; ja tavaliselt "puhkepäeval" teen ikka vähemalt minimaalselt 100 kätekõverdust vms. Muidugi tuleb ennast ka jälgida ja mitte üle pingutada. Aga tunnen, kuidas lihtsalt vajan liigutamist vähemalt mõned korrad päevas ja see on täielik nauding!
Ja ühtlasi põnev eksperiment: alati on olnud nõnda, et igal aastal või aeg-ajalt avastan nii iseenda kui ümbritsevaga seoses midagi uut, mis paneb maailma teisit vaatama, seekord on selleks osutunud: harjumuse jõud. Kusagilt lugesin, et u kaks kuud on see aeg, mil uus harjumus - kui seda iga päev teha - jätab oma mustri ja imendub närvisüsteemi (kui seda nõnda sõnastada, inglise keeles kõlas paremini: ingrained into you nervous system).
Eelmisel päeval oli taas sisuliselt puhkepäev, kuid endiselt u 100 sedasamust. Täna tundsin veel, et eksisteerib siiski tõenäosus, et kui päeva-paar vahele jätta, siis sinna see võibki jääda, kuid samas polnud mingi probleem trennikava ette võtta ja pärast 'vaba päeva' algus oli isegi natuke(!) pingutust nõudev, kuid kord-korralt muutus kõik aina paremaks ja nauditavamaks ning pärast tundi aega ja väikest dušši oli ja on niii hea olla, et seda kahtlemata väärt!
Enesetunne, tervis ja vastupidavus on põhiline, miks ma seda kõike teen; muidugi tekitab ka väga hea tunde kui näed, et sul on jaksu iga päevaga üha rohkem. See on täiesti omaette teema KUI hästi trenn iga mõttes mõjub.
Minu arvates üks hästi hea n-ö motivatsioonivideo nii muusikalt kui pildilt:
Kes veel ei teadnud, siis Stallone on tegelenud aastakümneid ka kunstiga ja ehkki kujutan ette, et nii mõnigi võib vastu vaielda, siis minu arvates on see küllaltki geniaalne ja 'diip':
Kusjuures üldiselt kaasaegne ja abstraktne kunst pole väga minu rida ja ma pole sellest kunagi väga aru saanud kui - andke andeks - visatakse mingi plätserdus käeset seina ja öeldakse, et "see on kunst". Kunst on minu arvates midagi, mille tunned kohe ära ja mis kõnetab, mitte aga midagi, mille kohta peab eraldi viitama, et "see on kunst" (meenutagem juhtumit kui kunagi koristaja viskas kunstisaalis ära ühe prügikoti ning hiljem selgus, et see prügikott olla kunstiteose osa).
Rohkem ma siia ilmselt niipea ei kirjuta, aga kes teab. Igajuhul näib, et trenniga hakkan joonele saama ja on aeg muid kasulikke "harjumusi" hakata sisse juurutama, sestap tundub ka see blogi kirjutamine pisut 'aja raiskamisena' kui tahaks veel paljut muudki teha, eriti pärast tunniajalist trenni-energiasüsti.
Päriselt: võtke ka ette ja proovige kuu aega või kasvõi nädal-paar või mõned päevad nõnda, et käite jooksmas või teete muud vähegi regulaarset füüsilist treeningut ja maailm ja te ise hakkate muutuma...
Pealegi: trenni mõju kohta võib lugeda nt siit - ja nii ongi, iga viimne kui punkt vastab tõele:)
Ise mõtlen, et peaks (loe: "pean"/tahan) aeg-ajalt lisama ka pisut jooga- ja venitusharjutusi. Ja pärast raamatu Spark lugemist ei saa ma aru, miks ma varem seda temaatikat ei avastanud. Aga palju-palju muud on veel avastada ja nii ehk teisiti võib pisuke liigutust - 30-60 minutit päevas - olla üheks heaks päeva alguseks...
Monday, October 13, 2014
Friday, September 19, 2014
veel jooksmisest...
Ja juhtuski nii, et järgmisel päeval jalad valutasid. Ja ülejärgmisel. Kuid kolmandal päeval oli juba täitsa hästi ning otsustasin veel ühe tiiru teha.
Ühtlasi otsisin netist jooksmise alustamise kohta informatsiooni ning selgus, et sisuliselt esimese korra kohta 20 minutit järjest joosta on pisut liig - ja pole siis ime, et järgmisel päeval jalad valutavad. Tegelikult peaks alustama kõnni-sörgiga ning seejärel järk-järgult jooksusamme suurendama; sellise tempoga peaks u kolme-nelja nädala pärast olema valmis, et siis ühel hetkel kenasti juba 20+ minutit järjest joosta...
Mnjah, tundub, et kirjutatud laused tulevad pisut konarlikud, või ehk ka mitte. Tänane jooks oli kummaline, kuid numbriliselt jooksu+kõnni kohta vist enam-vähem:
distants: 2,98 km
aeg: 25:21
keskmine kiirus: 7,05 km/h
cal: 182
Igaljuhul mõnus oli ja hea tunne oli jooksusamme siduda jalutamisega.
Päeval/hommikul tegin ka esimese sisulisema trennipäeva: 10 erinevat harjutust, igaüht 20 repsi ning kokku 3 setti (kui seda nüüd nõnda inglise-eestipäraselt sõnastada). Hakkab minema! See oli kokku kuues päev mil olen trenni teinud, ehkki varasemad on olnud tagasihoidlikumad. Lõpuks õnnestus endale trennikava valmistada ja olen sellega väga rahul, eks näis kuidas kujuneb.
Nagu ütlesin, siis tänane jooks oli pisut 'kummaline'. Detailidesse ei lasku, aga jooksuisu vähemalt hetkeks on pisut kadunud, aga küll ta tagasi tuleb. Trenniga on ka kuidas on; kui hommikul selgub, et luud-liikmed ikka terved, siis jätkan samas vaimus...:)
Umbes nagu Stallone viimases Rocky filmis ütles:
Praeguseks kõik ja ma ei usu, et siia lähiajal enam midagi väga kirjutan. Ei pea vajalikuks oma trennielamusi väga jagada, aga algus on olnud huvitav ja mõtlesin, et panen selle kirja. Loodetavasti õnnestub jätkata samas vaimus...^^
Lõpetuseks üks video:
***
Lisaks.
See oli reede. Ka järgmisel päeval - laupäeval - oli ilus ilm ja mõtlesin, et teen väikese sörgi-jalutus-jooksutiiru:
distants: 2,73
aeg: 20:01
keskmine kiirus: 8,18 km/h.
Aga numbrid-numbriteks, üleüldine kogemus on see kõige põhiline ja huvitav oli end jälgida. Nüüd aga tuleb vähemalt paar päeva puhkust ja siis jälle...
igaljuhul on hea tunne kui avastad, kuivõrd mõnus on end ses mõttes arendada ja arendamist ju jätkub. Hea meel ja mõnus on end hakata tasapisi vormi saama, eks siis loomulikult kõige tipuks ensetunne ka parem ja energiat rohkem ning u pool tundi või tunnike päevast selle nimel on täitsa hää mõte. Seda enam, et ühel hetkel - ausalt öeldes juba praegu - pole see mingi kohustus, vaid pigem midagi mõnusat. Kui hetkel mõned lihased tunda ei annaks, siis hea meelega jätkaks, kuid tuleb osata piiri pidada ja ootan huviga seda aega mil lihased enam nii kergesti valutama ei hakka. Ma usun, et siis saab eriti mõnus olema...:)
Ja veel üks lisa.
Nimelt nüüd esmaspäeval üheksapaiku õhtul käisin ka jooksmas:
Keskmine kiirus 17. minuti peale tuli: 8,89 km/h;
ainult see RunKeeper on naljakas, sest teatab:
3 New Records!
Farthest Distance: 2,57 (kusjuures eelmine kord oli 2,73)
Longest Duration: 17:11 (eelmine kord 20)
Most Calories Burned: 166,89 (eelmine kord 172)
Nii et ilmselt võib järeldada, et mu optimistlik RunKeeper püüab mul iga hinna eest teatada miinimumtulemusi rekordite pähe. Väga armas!:)
P.S. Et ma alles alustan jooksmise-käimisega, siis olen need kõik RKs 'jalutamise' (walking) alla pannud,ehkki tänaõhtune ring oli päris jooksmine - peaaegu 9 km/h (st kui RunKeeper mul asju peegelpildis ei teataks). Jah, laon siia jälle numbreid kokku, aga põhiline on see, mida ma siia kirja ei ole pannud ja vist väga ei oskagi panna: see enesetunne ja iseenda avastamine. Ja eks alguses ole muidugi numbreid ka põnev jälgida, ehkki joostes ma tõesti ei mõelnud, et mitu km/h jne.
Päeval sai ikka jälle muud trenni ka tehtud; et alustasin vaikselt, siis pole väga pausipäeva veel ette tulnud ning täna oli kokku üheksas päev jutti. Üle ma muidugi ei pinguta ja kui vaja, siis teen pause ja enesetunne on ses mõttes hea:)
Ühtlasi otsisin netist jooksmise alustamise kohta informatsiooni ning selgus, et sisuliselt esimese korra kohta 20 minutit järjest joosta on pisut liig - ja pole siis ime, et järgmisel päeval jalad valutavad. Tegelikult peaks alustama kõnni-sörgiga ning seejärel järk-järgult jooksusamme suurendama; sellise tempoga peaks u kolme-nelja nädala pärast olema valmis, et siis ühel hetkel kenasti juba 20+ minutit järjest joosta...
Mnjah, tundub, et kirjutatud laused tulevad pisut konarlikud, või ehk ka mitte. Tänane jooks oli kummaline, kuid numbriliselt jooksu+kõnni kohta vist enam-vähem:
distants: 2,98 km
aeg: 25:21
keskmine kiirus: 7,05 km/h
cal: 182
Igaljuhul mõnus oli ja hea tunne oli jooksusamme siduda jalutamisega.
Päeval/hommikul tegin ka esimese sisulisema trennipäeva: 10 erinevat harjutust, igaüht 20 repsi ning kokku 3 setti (kui seda nüüd nõnda inglise-eestipäraselt sõnastada). Hakkab minema! See oli kokku kuues päev mil olen trenni teinud, ehkki varasemad on olnud tagasihoidlikumad. Lõpuks õnnestus endale trennikava valmistada ja olen sellega väga rahul, eks näis kuidas kujuneb.
Nagu ütlesin, siis tänane jooks oli pisut 'kummaline'. Detailidesse ei lasku, aga jooksuisu vähemalt hetkeks on pisut kadunud, aga küll ta tagasi tuleb. Trenniga on ka kuidas on; kui hommikul selgub, et luud-liikmed ikka terved, siis jätkan samas vaimus...:)
Umbes nagu Stallone viimases Rocky filmis ütles:
It ain't about how hard you hit. It's about how hard you can get hit and keep moving forward; how much you can take and keep moving forward. That's how winning is done!
Praeguseks kõik ja ma ei usu, et siia lähiajal enam midagi väga kirjutan. Ei pea vajalikuks oma trennielamusi väga jagada, aga algus on olnud huvitav ja mõtlesin, et panen selle kirja. Loodetavasti õnnestub jätkata samas vaimus...^^
Lõpetuseks üks video:
***
Lisaks.
See oli reede. Ka järgmisel päeval - laupäeval - oli ilus ilm ja mõtlesin, et teen väikese sörgi-jalutus-jooksutiiru:
distants: 2,73
aeg: 20:01
keskmine kiirus: 8,18 km/h.
Aga numbrid-numbriteks, üleüldine kogemus on see kõige põhiline ja huvitav oli end jälgida. Nüüd aga tuleb vähemalt paar päeva puhkust ja siis jälle...
igaljuhul on hea tunne kui avastad, kuivõrd mõnus on end ses mõttes arendada ja arendamist ju jätkub. Hea meel ja mõnus on end hakata tasapisi vormi saama, eks siis loomulikult kõige tipuks ensetunne ka parem ja energiat rohkem ning u pool tundi või tunnike päevast selle nimel on täitsa hää mõte. Seda enam, et ühel hetkel - ausalt öeldes juba praegu - pole see mingi kohustus, vaid pigem midagi mõnusat. Kui hetkel mõned lihased tunda ei annaks, siis hea meelega jätkaks, kuid tuleb osata piiri pidada ja ootan huviga seda aega mil lihased enam nii kergesti valutama ei hakka. Ma usun, et siis saab eriti mõnus olema...:)
Ja veel üks lisa.
Nimelt nüüd esmaspäeval üheksapaiku õhtul käisin ka jooksmas:
Keskmine kiirus 17. minuti peale tuli: 8,89 km/h;
ainult see RunKeeper on naljakas, sest teatab:
3 New Records!
Farthest Distance: 2,57 (kusjuures eelmine kord oli 2,73)
Longest Duration: 17:11 (eelmine kord 20)
Most Calories Burned: 166,89 (eelmine kord 172)
Nii et ilmselt võib järeldada, et mu optimistlik RunKeeper püüab mul iga hinna eest teatada miinimumtulemusi rekordite pähe. Väga armas!:)
P.S. Et ma alles alustan jooksmise-käimisega, siis olen need kõik RKs 'jalutamise' (walking) alla pannud,ehkki tänaõhtune ring oli päris jooksmine - peaaegu 9 km/h (st kui RunKeeper mul asju peegelpildis ei teataks). Jah, laon siia jälle numbreid kokku, aga põhiline on see, mida ma siia kirja ei ole pannud ja vist väga ei oskagi panna: see enesetunne ja iseenda avastamine. Ja eks alguses ole muidugi numbreid ka põnev jälgida, ehkki joostes ma tõesti ei mõelnud, et mitu km/h jne.
Päeval sai ikka jälle muud trenni ka tehtud; et alustasin vaikselt, siis pole väga pausipäeva veel ette tulnud ning täna oli kokku üheksas päev jutti. Üle ma muidugi ei pinguta ja kui vaja, siis teen pause ja enesetunne on ses mõttes hea:)
Tuesday, September 16, 2014
jooksumõnu!
Kui kunagised kehalise tunnid välja arvata ja siit-sealt mõned sörkimised ja jooksmised kui on ühel või teisel põhjusel kiireks läinud, siis pole ma vist kunagi "niisama" jooksma läinud. See ei tähenda, et ma poleks üldse trenni teinud või et ma poleks olnud sellest huvitatud: tõepoolest, mul pole selleks varem olnud eriti aega (kool) - või kes teab, ehk oli see pigem iseenda väljamõeldud vabandus - kuid üldiselt olen end siiski vahelduva eduga liigutanud, üle u paari nädala pole siiski seni püsivust olnud ning sisse on tulnud pikad-pikad pausid. Ehkki väljas meeldib mulle väga jalutada, paar-kolm suve tagasi uisutamas käia, ja ses mõttes olen võrdlemisi liikuva eluviisiga.
Aastast u 2012 on mul mõtted pisut tihedamini trenniradadel käinud. 2012. aasta esimeses pooles sai end siiski üksjagu liigutatud, samal aastal neljaks kuuks Islandile minnes jäi kõik jälle katki, tagasi tulles pisut jätkus, kuid irooniliselt 2013. aasta alguses jäi taas sinnapaika, just siis kui oleks ehk olnud - või oleks võinud olla - kõige enam põhjust jätkata ja end käsile võtta...
Mis ei tähenda seda, et ma poleks ennast üldse liigutanud, kuid püsivat rutiini ("rutiin" on siinkohal minu arvates väga halvasti kõlav sõna!) pole kunagi olnud. Max paar-kolm päeva kuni heal juhul ühe-kahe nädalani ning seda ka vahelduva eduga. Eks näis kas nüüd lõpuks saan selle endale verre ja ise usun, et saan...
Lugesin/kuulasin mõni aeg tagasi John J. Ratey' raamatut Spark: The Revolutionary New Science of Exercise and the Brain - meeletult hea ja põhjalik raamat mis räägib sellest, kuivõrd kasulikult liikumine inimesele võib mõjuda. Veelgi enam: liikumine on inimesele midagi omast ning ainuüksi viimastel aastasadadel ja -tuhandetel on tekkinud võimalus elada nõnda, et liikumisvajadus on järk-järgult vähenenud - seda kahtlemata võimaliku tervise arvelt.
Räägitakse, et esimesed u 5 päeva on kõige raskemad; u 3 nädalat on aeg mil tegevus võib saada heas mõttes harjumuseks... - võib-olla tõesti.
Olen hakanud viimasel ajal trennitegemist nautima ning ühtäkki taipad kuidas lihased igatsevad liigutamist ning kõige tipuks tunned, et ka energiat on päevas rohkem. Olen mõelnud ka jooksmisele, lisamotivatsiooni pakkus SEB jooksu jälgimine ja hää-hää sõbranna S.-i jooksublogi ning vaimustus jooksmisest kuni...
tänase ööni mil ei "suutnud" enam oodata ning tuiskasin u kell üks öösel välja jooksma. Telefonisse tirisin Liisi soovitatud Run Keeper-nimelise äppi, kõrvaklapid pähe, pleieris muusika mängima ja...
just for the record:
Kiiruse pidin eraldi välja arvutama, sest Run Keeper näitas keskmisena km/h asemel min/km: 5,59. Ahjaa, ja kaloreid 223, ehkki viimastega mul "vist" probleeme ei ole.
Ja mis kõige tähtsam! - mu enesetunne? Polnud ammu niimoodi jooksnud ega teadnud mida oodata. Tavaliselt - ja eriti gümnaasiumis - nautisin 60 m sprinte. Mäletan, et ka Islandil tegime paari-kolme tüübiga kail võidujooksu, millest kaks esimest neist võitsin (vahel võib end kiita ka, eksole), niisiis olen pidanud end võrdlemisi kiireks, kuid samavõrd kiiresti väsivaks. Loomariigist nt gepardid on mulle alati sümpatiseerinud oma meeletu kiirusega (wikipedia andmetel max u 112-120 km/h).
Jooks lihtsalt jooksmise ja jooksumõnu pärast on mulle alles käesoleval aastal mõttesse tekkinud ja nüüd sai see ka endal järele proovitud. Ja peab ütlema, et see oli tõepoolest MÕNUS!
Eks näis kas ja kuidas järgmisel päeval jalgadega on, kuid kui vähegi jaksu - ja usun, et jooks mõjub neile hästi - tahaks varsti uuesti minna...:)
Praegu lihtsalt tahtsin jagada oma jooksuvaimustust. Tõenäoliselt ma niipea siia rohkem midagi ei kirjuta, sest lihtsalt pole juba ammu suurem asi blogi pidaja olnud, kuid selle sündmuse tahtsin jäädvustada. Loodetavasti on saanud alguse muuhulgas minu trenni/spordi etapp mis võiks kesta seni kuni vähegi jaksu on, sest kasulikuks see kahtlemata osutuks, ja kui vähegi targalt asjale läheneda, siis ma ei näe, et enda liigutamine võiks kunagi halvasti mõjuda...:)
Lõpetuseks selline videoklipp, eriti u 4.40st läheb heaks, lõpus on kuulda ei kellegi teise sõnu kui Chaplini (filmist The Great Dictator):
Loodan, et liikumisentusiasm püsib ja nii ehk naa on hea meel näha neid kes armastavad liikumist. Jah, sellel kõigel on palju-palju ülimalt positiivseid kõrvalmõjusid ja tagantjärele ei saa ma aru miks ma varem seda ette ei ole võtnud. Jah, algus võib olla keeruline - ehkki minu esimene jooksutiir oli puhas nauding - kuid ma usun, et seda igal juhul väärt!:)
Aastast u 2012 on mul mõtted pisut tihedamini trenniradadel käinud. 2012. aasta esimeses pooles sai end siiski üksjagu liigutatud, samal aastal neljaks kuuks Islandile minnes jäi kõik jälle katki, tagasi tulles pisut jätkus, kuid irooniliselt 2013. aasta alguses jäi taas sinnapaika, just siis kui oleks ehk olnud - või oleks võinud olla - kõige enam põhjust jätkata ja end käsile võtta...
Mis ei tähenda seda, et ma poleks ennast üldse liigutanud, kuid püsivat rutiini ("rutiin" on siinkohal minu arvates väga halvasti kõlav sõna!) pole kunagi olnud. Max paar-kolm päeva kuni heal juhul ühe-kahe nädalani ning seda ka vahelduva eduga. Eks näis kas nüüd lõpuks saan selle endale verre ja ise usun, et saan...
Lugesin/kuulasin mõni aeg tagasi John J. Ratey' raamatut Spark: The Revolutionary New Science of Exercise and the Brain - meeletult hea ja põhjalik raamat mis räägib sellest, kuivõrd kasulikult liikumine inimesele võib mõjuda. Veelgi enam: liikumine on inimesele midagi omast ning ainuüksi viimastel aastasadadel ja -tuhandetel on tekkinud võimalus elada nõnda, et liikumisvajadus on järk-järgult vähenenud - seda kahtlemata võimaliku tervise arvelt.
Räägitakse, et esimesed u 5 päeva on kõige raskemad; u 3 nädalat on aeg mil tegevus võib saada heas mõttes harjumuseks... - võib-olla tõesti.
Olen hakanud viimasel ajal trennitegemist nautima ning ühtäkki taipad kuidas lihased igatsevad liigutamist ning kõige tipuks tunned, et ka energiat on päevas rohkem. Olen mõelnud ka jooksmisele, lisamotivatsiooni pakkus SEB jooksu jälgimine ja hää-hää sõbranna S.-i jooksublogi ning vaimustus jooksmisest kuni...
tänase ööni mil ei "suutnud" enam oodata ning tuiskasin u kell üks öösel välja jooksma. Telefonisse tirisin Liisi soovitatud Run Keeper-nimelise äppi, kõrvaklapid pähe, pleieris muusika mängima ja...
just for the record:
Kiiruse pidin eraldi välja arvutama, sest Run Keeper näitas keskmisena km/h asemel min/km: 5,59. Ahjaa, ja kaloreid 223, ehkki viimastega mul "vist" probleeme ei ole.
Ja mis kõige tähtsam! - mu enesetunne? Polnud ammu niimoodi jooksnud ega teadnud mida oodata. Tavaliselt - ja eriti gümnaasiumis - nautisin 60 m sprinte. Mäletan, et ka Islandil tegime paari-kolme tüübiga kail võidujooksu, millest kaks esimest neist võitsin (vahel võib end kiita ka, eksole), niisiis olen pidanud end võrdlemisi kiireks, kuid samavõrd kiiresti väsivaks. Loomariigist nt gepardid on mulle alati sümpatiseerinud oma meeletu kiirusega (wikipedia andmetel max u 112-120 km/h).
Jooks lihtsalt jooksmise ja jooksumõnu pärast on mulle alles käesoleval aastal mõttesse tekkinud ja nüüd sai see ka endal järele proovitud. Ja peab ütlema, et see oli tõepoolest MÕNUS!
Eks näis kas ja kuidas järgmisel päeval jalgadega on, kuid kui vähegi jaksu - ja usun, et jooks mõjub neile hästi - tahaks varsti uuesti minna...:)
Praegu lihtsalt tahtsin jagada oma jooksuvaimustust. Tõenäoliselt ma niipea siia rohkem midagi ei kirjuta, sest lihtsalt pole juba ammu suurem asi blogi pidaja olnud, kuid selle sündmuse tahtsin jäädvustada. Loodetavasti on saanud alguse muuhulgas minu trenni/spordi etapp mis võiks kesta seni kuni vähegi jaksu on, sest kasulikuks see kahtlemata osutuks, ja kui vähegi targalt asjale läheneda, siis ma ei näe, et enda liigutamine võiks kunagi halvasti mõjuda...:)
Lõpetuseks selline videoklipp, eriti u 4.40st läheb heaks, lõpus on kuulda ei kellegi teise sõnu kui Chaplini (filmist The Great Dictator):
Loodan, et liikumisentusiasm püsib ja nii ehk naa on hea meel näha neid kes armastavad liikumist. Jah, sellel kõigel on palju-palju ülimalt positiivseid kõrvalmõjusid ja tagantjärele ei saa ma aru miks ma varem seda ette ei ole võtnud. Jah, algus võib olla keeruline - ehkki minu esimene jooksutiir oli puhas nauding - kuid ma usun, et seda igal juhul väärt!:)
Subscribe to:
Posts (Atom)
