Friday, September 19, 2014

veel jooksmisest...

Ja juhtuski nii, et järgmisel päeval jalad valutasid. Ja ülejärgmisel. Kuid kolmandal päeval oli juba täitsa hästi ning otsustasin veel ühe tiiru teha.
Ühtlasi otsisin netist jooksmise alustamise kohta informatsiooni ning selgus, et sisuliselt esimese korra kohta 20 minutit järjest joosta on pisut liig - ja pole siis ime, et järgmisel päeval jalad valutavad. Tegelikult peaks alustama kõnni-sörgiga ning seejärel järk-järgult jooksusamme suurendama; sellise tempoga peaks u kolme-nelja nädala pärast olema valmis, et siis ühel hetkel kenasti juba 20+ minutit järjest joosta...
Mnjah, tundub, et kirjutatud laused tulevad pisut konarlikud, või ehk ka mitte. Tänane jooks oli kummaline, kuid numbriliselt jooksu+kõnni kohta vist enam-vähem:
distants: 2,98 km
aeg: 25:21
keskmine kiirus: 7,05 km/h
cal: 182

Igaljuhul mõnus oli ja hea tunne oli jooksusamme siduda jalutamisega.
Päeval/hommikul tegin ka esimese sisulisema trennipäeva: 10 erinevat harjutust, igaüht 20 repsi ning kokku 3 setti (kui seda nüüd nõnda inglise-eestipäraselt sõnastada). Hakkab minema! See oli kokku kuues päev mil olen trenni teinud, ehkki varasemad on olnud tagasihoidlikumad. Lõpuks õnnestus endale trennikava valmistada ja olen sellega väga rahul, eks näis kuidas kujuneb.
Nagu ütlesin, siis tänane jooks oli pisut 'kummaline'. Detailidesse ei lasku, aga jooksuisu vähemalt hetkeks on pisut kadunud, aga küll ta tagasi tuleb. Trenniga on ka kuidas on; kui hommikul selgub, et luud-liikmed ikka terved, siis jätkan samas vaimus...:)
Umbes nagu Stallone viimases Rocky filmis ütles:
It ain't about how hard you hit. It's about how hard you can get hit and keep moving forward; how much you can take and keep moving forward. That's how winning is done!

Praeguseks kõik ja ma ei usu, et siia lähiajal enam midagi väga kirjutan. Ei pea vajalikuks oma trennielamusi väga jagada, aga algus on olnud huvitav ja mõtlesin, et panen selle kirja. Loodetavasti õnnestub jätkata samas vaimus...^^

Lõpetuseks üks video:

***
Lisaks. 
See oli reede. Ka järgmisel päeval - laupäeval - oli ilus ilm ja mõtlesin, et teen väikese sörgi-jalutus-jooksutiiru:
distants: 2,73
aeg: 20:01
keskmine kiirus: 8,18 km/h.

Aga numbrid-numbriteks, üleüldine kogemus on see kõige põhiline ja huvitav oli end jälgida. Nüüd aga tuleb vähemalt paar päeva puhkust ja siis jälle...
igaljuhul on hea tunne kui avastad, kuivõrd mõnus on end ses mõttes arendada ja arendamist ju jätkub. Hea meel ja mõnus on end hakata tasapisi vormi saama, eks siis loomulikult kõige tipuks ensetunne ka parem ja energiat rohkem ning u pool tundi või tunnike päevast selle nimel on täitsa hää mõte. Seda enam, et ühel hetkel - ausalt öeldes juba praegu - pole see mingi kohustus, vaid pigem midagi mõnusat. Kui hetkel mõned lihased tunda ei annaks, siis hea meelega jätkaks, kuid tuleb osata piiri pidada ja ootan huviga seda aega mil lihased enam nii kergesti valutama ei hakka. Ma usun, et siis saab eriti mõnus olema...:)

Ja veel üks lisa. 
Nimelt nüüd esmaspäeval üheksapaiku õhtul käisin ka jooksmas:
Keskmine kiirus 17. minuti peale tuli: 8,89 km/h;

ainult see RunKeeper on naljakas, sest teatab:
3 New Records!
Farthest Distance: 2,57 (kusjuures eelmine kord oli 2,73)
Longest Duration: 17:11 (eelmine kord 20)
Most Calories Burned: 166,89 (eelmine kord 172)

Nii et ilmselt võib järeldada, et mu optimistlik RunKeeper püüab mul iga hinna eest teatada miinimumtulemusi rekordite pähe. Väga armas!:)
P.S. Et ma alles alustan jooksmise-käimisega, siis olen need kõik RKs 'jalutamise' (walking) alla pannud,ehkki tänaõhtune ring oli päris jooksmine - peaaegu 9 km/h (st kui RunKeeper mul asju peegelpildis ei teataks). Jah, laon siia jälle numbreid kokku, aga põhiline on see, mida ma siia kirja ei ole pannud ja vist väga ei oskagi panna: see enesetunne ja iseenda avastamine. Ja eks alguses ole muidugi numbreid ka põnev jälgida, ehkki joostes ma tõesti ei mõelnud, et mitu km/h jne.

Päeval sai ikka jälle muud trenni ka tehtud; et alustasin vaikselt, siis pole väga pausipäeva veel ette tulnud ning täna oli kokku üheksas päev jutti. Üle ma muidugi ei pinguta ja kui vaja, siis teen pause ja enesetunne on ses mõttes hea:)

No comments: