(nietzsche) eeskuju. [+ muusikalisa]

Sess on. Kopp on ka (ees). Mitte alati, aga kohati. Ja siis... võtsin üle pika aja ette Stefan Zweigi raamatu "Friedrich Nietzsche", lugesin peatüki (need on küllalt lühikesed) ja... tunnen kuidas jaks ja tahe minusse kandub; niisiis otsustasin kesta vahetada ja reisida aastasse 1868 (ja-jah, tõsine asi, ärgne naerge, eksole):

...ja esseede-värkidega edasi võidelda. Lihtne ju kui mõtlema hakata.

Tegelikult olin Nietzschest vaimustuses juba ju enne ülikooli ja esimesel filosoofiakursusel ootasin õhinaga, millal siis hr Luure Nietzschest räägib (ühtlasi viimane peatükk Esa Saarineni filosoofia ajaloo raamatust, mille olin seks ajaks vist ise juba niikuinii läbi lugenud); aga... kerge pettumus - hr Luure ei rääkinudki. Tagantjärele mõeldes ei imesta ma selle üle, tal on teistsugused eelistused, nii nagu igaühel on oma eelistused.
Igaljuhul: mina aga endiselt vaimustun. Ja muuhulgas mõtlen vahetada lõputöö teemat Nietzsche-Weil'-teemaliseks. Eks näis, mis sellest välja tuleb. Enne veel need paar tööd kirjutada...
...näiteks u 10 lk analüüs filmist "Inglorious Basterds". 

ps: ülemise pildi originaal on siin.
* üldiselt mõtlesin, et kui mõne raamatu (taaskord) läbi loen, siis võiks hakata märkima üles kuupäevi, millal üht või teist raamatut viimati lugesin. ma arvan, et see oleks täitsa tore idee... jälgida, millal ja kuivõrd mul midagi millestki meeles on. pealegi arvan, et enamus enda jaoks olulisi raamatuid tuleb nii või naa korduvalt läbi lugeda.

Lisa: 
Hakkasid meeldima järgmised laulud:


Ja ennekõike:


Serge Gainsbourg on üha enam muljet avaldanud: geniaalsed laulud, plus asjaolu, et ta on tegelenud niivõrd erinevate valdkondadega (muusika, film, kirjandus). Ja see dionysoslik säde!

(nüüd aga mässan oma esseega edasi...)