Vaatasin raamaturiiulisse ja leidsin ühe esimestest raamatutest, mille ma kunagi ostsin, vististi jupp aega enne EHIsse õppima minemist. Ei mäleta, et oleksin seda lugenud. See oli periood, kus kippusin ostma raamatuid ka väga esmamulje põhjal. Tõesti ei mäleta, mis x-põhjusel ma selle raamatu ostsin!:
Mõtlesin, et peaks antikvariaati viima, et ehk keegi tahab (jah, ka Coelhot ostetakse, miks mitte siis ka seda! - sorri kui kedagi Coelhoga 'solvasin', eksole. aga igasugust pseudofilosoofiat ja 'diipi' ikka väga ei seedi küll!).
Ja jupp aega hiljem (vististi EHI ba 1. või 2. kursus) sai ostetud raamat "Mis asi see on, mida nimetatakse teaduseks?", alapealkirjaga "Arutlus teaduse olemusest ja seisundist ning teaduslikest meetoditest", autoriks Alan F. Chalmers. Miski, mis seoses ainega "teadusfiloofia" kulus väga ära ja oli kokkuvõttes vägagi huvitav, ehkki (ja olles sealjuures veel 'teadusfilosoofiast üksjagu karastunud') on teadus taas minu jaoks vägagi huviorbiiti sattunud.
Igaljuhul jäi silma raamatu alguses olev moto:
Ja just nii ongi.
Noh, üldjoontes. Misasi see geniaalsus või mis imeloom see geenius üldse on?
Kuid nii-nii palju on avastada - see on põhiline mis püsima jääb ja mõtet omab. Kõige parem on seda teha kerge muige saatel, sest minu arvates ei tasuks mitte midagi liialt tõsiselt võtta.
Või nagu Simone Weil kirjutas Marxi kohta:
"Marx was checked when still a young man by an accident very common in the nineteenth century; he began to take himself seriously. He was seized with a sort of messianic illusion which made him believe that he had been chosen to play a decisive role for the salvation of mankind. Thenceforward it was impossible for him to preserve the ability to think in the full sense of the word."
(lk 161, Oppression and Liberty, vististi kirjutatud 1943. aastal)
Okei, et mitte külvata arusaamatust, siis ka nt Nietzsche pidas end teatavas mõttes "messiaks", minu arvates oli see siiski erinev: ma pakuks, et kokkuvõttes ei hinnanud ta ennast üle! - parajal määral ja objektiivselt peaks aga igaüks end väärtustama.
Jne.
Igaljuhul. Täna nägin üle pika aja neiu A-d ja käisime Kadriorus jalutamas ja enne seda üht filmi vaatamas. Hästi huvitav oli!
Lõpetuseks üks laul, mis ükskord (üsna hiljuti) Siretiga üht n-ö kaltsukat külastades kõrvu jäi, mille ma seejärel guugeldades üles leidsin ja mis mulle väääga meeldima hakkas:
Edit:
Esiteks: postituse alguses mainitud raamat õnnestus maha müüa. kahe euroga.
Teiseks: paar nalja tänasest päevast.
1) "mu kõhus toimus ülestõus"
2) A: ja siis läks ta lapseootele...
B: ...pärale ka jõudis?
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment