päev # 105

Hakkasin vaikselt oma esseega mässama, reedel tähtaeg. Aga... juba varem juhtusin peale islandi lauljale nimega Ragnheiður Gröndal, nüüd sattusin sõltuvusse sellest laulust:


See küll inglise keeles; ehkki ei ole vist vaja lisada, et olen endiselt vaimustuses ka islandi keelest.
Muide vikipeedia lehelt selgus, et toda artisti on peetud vähemalt 2006. aastal Islandi kohta best-selling artistiks, ilmselt mitte ilmaasjata:)


Teiseks: M. rääkis kunagi, et "hakka trenni tegema". Mitte pealetükkivalt, kuid, jah... kuid siis olid rohkem teised prioriteedid ja nüüd juba u 5 aastat järjest n-ö põhikohaga õppides ei leidnud selleks väga vastavat momenti. Kui midagi teha, siis ikka naudinguga, eks!
Ehkki enne Islandile tulekut hakkas juba asi täitsa arenema...
nüüd tunnen jälle puudust liikumisest ja mida rohkem vaba aega tekib, seda suurem on soov kasvõi natukenegi sellega tegeleda. Noh, igasugust trenni.

Umbes aasta eest tekkis muuhulgas mõte kunagi salto ära teha. Okei, see vajab juba tõsiselt harjutamist ja samm-sammult põhjalikku ettevõtmist, kuid... jaa, suvel alustan hundirattaga!

SEST... isegi kukerpalle on tegelikult nii-nii vahva teha, järsku meenus see tunne. Ootan juba suve, siis saab hakata harjutama hundirattaid (ehk ka varem, kes teab - leiaks vaid koha; ehkki muru peal on vast parim!:)) ja... et tõesti tahaks (taas) sisse saada sellist väikest 'trennirutiini', siis... unistustes ehk proovida midagigi sellist:



Veel üks video Nikki Stanley'lt, lihtsalt lahe tibi ja mõnus video ja liikumine ning muusika:)

...või... ehk midagi siukest (päris põhjalik õpetus, et üldse sellele mõtlema hakata peab muidugi kõvasti lihtsamaid asju harjutama):


See oleks lihtsalt niii lahe!
Ja... ärge saage minust valesti aru... see on lihtsalt soov liikuda, õppida avastama liikumist nagu ma varem pole avastanud. Isegi kukerpalli on kuidagi mõnusalt sürr tunne teha... jaa, mis siis veel sellistest asjadest rääkida!
Lihtsalt... kui sedalaadi asjadega tegeleda, siis lõpuks annab hoopis teise tunde ja tunnetuse; isegi pool aastat DanceActis käies muutis juba tänaval liikumise tunnetuse hoopis teiseks. Mis siis veel sellistest asjadest rääkida!

Lihtsalt... olen vaimustusest mõttes avastada uusi tunnetusi ja võimalusi liikumises...!
Ja selleks ju noorus (ja elu üleüldiselt) ongi - avastamine!:)