Igaüks ajab siin planeedil oma rida ja üritab oma ja teiste elu lahti mõtestada. Jättes selle tõesuse või mittetõesuse tagaplaanile, siis minu arvates on iga inimene täiesti omaette kunstiteos!
Ja sealt areneb välja justkui midagi vastupidiselt tollele filosoofiale, ehkki vastupidisus on üksnes näiline, pigem on see täiendus: seda suurem on Inimese imelisus kui tal pole mingit müstilist päritolu ega saatust.
Vähemalt nõnda meeldib mulle praegu mõelda^^
***
Viimases "Black+White Photography" (aprill 2012) ajakirjas on intervjuu äsja kuulsust kogunud fotograafi Vanessa Winship'iga. Küsimus kõlab: "Can you say how your style of work developed and what the underlying preoccupations of it are?" ja vastus:
"For me, it's difficult to categorise the kind of photography I make. But if I were to try to explain what motivates me, then I would say that my photography is a means of trying to understand the world that I live in, to pose questions, to communicate in some way with the people I photograph. I certainly wouldn't imagine that I provide answers, but that's not the point. [...]
In terms of preoccupations, I'm not sure that I could say I'm preoccupied by specifics, I suppose in terms of people I'm interested in anonymous people, non-celebrities, people who somehow survive, who have an inner beauty and, in a non-religious way, who have a soul."
(lk 33-34)
Mitte, et see üksühele mu vaimustust kirjeldaks, kuid sinna poole. Enda puhul ma ei ütleks, et maailma või inimeste mõistmine oleks peamine, ehkki teatud mõttes võiks seda ju mõista mõningase eeldusena (niivõrd-kuivõrd seda on võimalik saavutada), pigem huvitab mind vaba eneseväljendus, kirg, ilu, hetked, "ajatus"...
või isegi: armastus!
Mulle meeldivad inimesed just nende vabadusekire, elu- ja olemistahte ja ilu pärast. Just see "ma olen, ma eksisteerin!" ja nende hetkede jäädvustamine. See eristab minu jaoks nt inimeste pildistamist nt looduse pildistamisest.
Muidugi, siin räägib algaja asjaarmastaja, mitte professionaal.
***
Teine avastus on Ruth Bernhard (1905 - 2006), naisfotograaf, kelle kirjeldus fotograafiakirest mind võlus ja tekitas äratundmisrõõmu:
"My enjoyment of life began with my eyes. Even as a small child, curiosity possessed me. The visible and invisible were my world, my fairy tale. In my eightieth year, the magic continues to linger. The world is always fresh. Looking at everything as if for the first time reveals the commonplace to be utterly incredible.
[...] it is my aim to transform the complexities of the figure into harmonies of simplified form, illuminating the innate life force and spirit as well as the underlying bone structure. The endless vairety of nature's design and shapes amazes and thrills me. [...]
For me, the creation of a photograph is experienced as a heightened emotional response, most akin to poetry and music, each image the culmination of a compelling impulse I cannot deny. Whether working with a human figure or a still life, I am deeply aware of my spiritual connection with it."
Ja ennekõike: "Students of photography have to learn not how to light, but how to love."
(lk 7 & 8; The Eternal Body; 2011)
In the box, horizontal, 1962
Folding, 1962
Veel Ruth Bernhardi pilte leidub nt siin.
Või nt Ansel Adams, kelle looduspildid on... kirjeldamatud. Või Jan Saudek, kes mulle samuti istub (ja kes samuti on öelnud, et pildistab ennekõike ilu - ehkki siin võib leiduda neid, kes tema teostes just ilu ei näe).
***
Viimaseks tahtsin rääkida enda avastusest: nimelt youtube'is ringi luusides jäi silma video kus mainiti, et kui tavaline objektiiv teistpidi keerata, siis saab makro-võtteid teha. Ja ennäe imet, toimis!
Siin paar esimest katsetust:
kohvivaht, 06.04.2012
virtuaalne armastus (msni 'südame-smaili'), 06.04.2012
Fokusseerimisega oli tükk tegemist. Igaljuhul suvel teen raudselt katsetust ja lähen kõiksugu ämblikke ja muid sarnaseid tegelasi pildile püüdma. Need olid siin lihtsalt esimesed-suvalised katsetused.
Kuid üks pilt, mida minu arvates võib üle pika aja ka suht õnnestunuks pidada:
07.04.2012
***
Ühe asjana on fotograafiahuvi pannud mind märkama valgust ja valgustust. Täna linnas ringi jalutades vaatasin ja jälgisin, et kust üks või teine valgus tuleb ja kuidas peegeldub. Ja inimesed, igaüks niivõrd omamoodi ja siiani on see minu arvates täielik ime, et sisuliselt igaüks on täiesti erinev.
Inimesed ja fotograafia on mu meelest midagi ilusat!
No comments:
Post a Comment