Või võiks proovida rääkida tulnukatest. Nimelt neiu L-iga tuli see teemaks, siis kui tema juures Raplas käisin (hästi ilus linn!) ja... noh, tekkis mõtteid. Aga mõtlesin, et enne võiks huvipärast läbi lugeda C. G. Jungi raamatu "Tänapäeva müüt: asjadest, mida nähakse taevas". Olen seda kunagi üksjagu lugenud, kuid meeles suurt pole, samuti ei saa just öelda, et ma teab-mis Jungi austaja oleksin (mingis mõttes pigem vastupidi), kuid... jah, täitsa teema, mis hakkas piisavalt huvitama, et selle kohta üht-teist lugeda.
P.S. Mitte, et ma arvaksin, et tulnukad oleksid meie planeeti külastanud, pigem vastupidi, ja see mind huvitabki.
Teiseks: võtsin ette Richard Dawkinsi raamatud "The Selfish Gene" (st jätkan seda) ja kui see läbi, siis ilmselt "The Extended Phenotype"; ning seejärel mõtlen endale sebida Peter Sloterdijki "Mullid", triloogia esimese osa, mis on nüüd ka inglise keelde tõlgitud. Kunagi proovisin saksakeelset pusida, aga suurt midagi sellest välja ei tulnud...
et, jah, lisaks tekkis mõte, et EHK võiks Sloterdijkist välja kooruda midagi lõputöö teema sarnast; tema ideedest sattusin vaimustusse suht esimesest hetkest kui neid H.K. loengus kuulsin. Nüüd on ka esimene osa tõlgitud ja peagi pidavat ilmuma ka järgnevad osad... - avastamist kui palju (originaalis u 2500 lk - st kõik kolm osa)!
Kolmandaks: möödunud reedel ülikooli (st seminarile) minnes, siis jäid tänaval silma (andke andeks, ma olen meesterahvas!) mõned reklaamid, mis paari päeva pärast tänavalt ära kadusid. Ja mina veel mõtlesin ülikooli ees selle taustal "poosepilti teha", sõnumiga: õppimine, ilusad (ja targad) naised ja teinekord parajas koguses veini (aga üha enam on tunne, et parem on veinita), kuid... täna - läinud mis läinud:/
Neiu S. andis mulle sellega seoses ka lingi.
Ilmselt põhilise pildivastase kriitika võtab kokku järgnev kommentaar:
vff 30.04.2012 15:31tekib küsimus milleks on siis üldse ühiskonnas eetika ja moraali piirid, tavad ja traditsioonid???
miks me peame õigeks riides käimist, seksuaalaktide toimumist teistele varjatult või ka nt tööl ja koolis käimist, liiklusreegleid, mitte varastamist, mitte tapmist. ignoreeriks äkki edaspidi kõike ja laseks inimestel end vabalt tunda, teha kõike mida soovivad millal kus ja kuidas tahavad, elame nagu ürgsed koopainimesed...
või jääks ikkagi mingisuguste eetiliste piiride juurde ja säilitaks mõisted õigest ning valest.
niigi propageeritakse täna alkoholi ja seksuaalset vabadust. teismelised joovad ja teevad lapsi, aga mõlema vanemaga perest ja pereülalpidamise vastutusest ei taha keegi midagi teada, kõik lähtuvad vaid hetke heaolust.
ps.hetkel siiski veel on mehi kes ei taha näha linnapildis võõraid paljaid naisi, on vanemaid kes ei soovi ka oma lastele sellist vaatepilti ja naisi keda selline reklaam häirib
Kirjutada sel teemal võiks pikalt, kuid piirdun ainult mõttega (ja see pole küll õigustus!), et: tänapäeval võib hulga jaburamaid ja ebaeetilisemaid asju märgata!
Ja põhiline ja ehk ainus asi miks pean seda reklaami mõneti ebasobivaks on ehk laste peale mõeldes (aga nt telekast reklaame vaadates ma usun, et nemadki on juba kõike näinud!).
Kangesti tahaks öelda (ja ehk ütlengi), et ehk on mul lihtsalt kergelt villand kõiksugu 'variserväärtuste kummardamisest'. Nende reklaamide kritiseerijatena kujutlen parajalt eakaid või keskealisi inimesi kelle noorusajal ei tulnud säärane asi kõne allagi.
Mitte miski pole iseenesest hea ega moraalne (või halb või mittemoraalne), absoluutselt kõigel on oma ajalugu, nõnda ka eetika- ja moraaliküsimustel. Juri Lotman kirjutab, et näiteks häbitunne on üks esimesi kontrolliprintisiipe, mis aitab ühiskonda korrastada. Kuid ka häbitundel (kui seda nõnda nimetada) on oma ajalugu.
Ma ei ütle, et "kõige ajaloolisus ja teatav juhuslikkus" lubaks seda kõike eirata, küll aga ütlen, et miski pole kunagi püsiv ja teatud väärtused ja arvamused lihtsalt surevad välja, ning see ei pruugi olla alati halb.
Mitte miski pole iseenesest hea ega moraalne (või halb või mittemoraalne), absoluutselt kõigel on oma ajalugu, nõnda ka eetika- ja moraaliküsimustel. Juri Lotman kirjutab, et näiteks häbitunne on üks esimesi kontrolliprintisiipe, mis aitab ühiskonda korrastada. Kuid ka häbitundel (kui seda nõnda nimetada) on oma ajalugu.
Ma ei ütle, et "kõige ajaloolisus ja teatav juhuslikkus" lubaks seda kõike eirata, küll aga ütlen, et miski pole kunagi püsiv ja teatud väärtused ja arvamused lihtsalt surevad välja, ning see ei pruugi olla alati halb.
Ehkki, tõsi, reklaamil võivad olla teinekord halvad mõjud: võivad tekkida võltsideaalid, jne; siiski leian, et inimestel peaks olema niigi palju mõistust, et reklaami kui sisuliselt fiktsioonina võtta (nt enamus moeajakirjade modellide fotosid on töödeldud); ja kui seda mõistust pole - siis pole midagi teha.
Selle reklaamiga seoses "kõige ignoreerimist" ja "varastamist" või "tapmist" näiteks tuua on mu meelest lollus. Ja mehel, kel on oma naine, ta võib ju vaadata tänaval mõnd reklaami, kuid oma naist ei muuda see iial vähem erilisemaks (aga eks ole igasuguseid)!
Olen igasuguse vabaduse pooldaja, tingimusel, et see ei ohusta kedagi ei füüsiliselt ega vaimselt; "nii on alati tehtud" (kusjuures tegelikult pole 'alati tehtud') pole mingi argument.
Või ehk olen liialt rikutud, et ma selles reklaamis mingit probleemi ei näe. Pigem on probleemsed kõiksugu alkoholireklaamid, kus kujutatakse kõige absurdsemat lollust ja kiidetakse seda takka.
Aga olgu, vähegi argumenteerituna oleks see pikem teema.
Praegu lõpetan. Ja kui aega saan, siis jätkan ehk Jared Diamondi raamatu kokkuvõttega või C. G. Jungi ning ufo-teemaga. Või millegi muuga.
No comments:
Post a Comment