...küsimuse nautimiseks tuleb see küsimus esitada lauldes!

Küsimuse asemel võib ka kasutada sõna mõistatus. Jah, viidates ühtlasi tagasi eelmisele postitusele. Ka täna oli pärimusteksti analüüs ning seal oli üks tekst, mis on seni üks minu vaieldamatuid lemmikuid, üsna esimesest hetkest ning et hinde saamiseks tuleb lõpuks kirjutada üks pikem analüüs, siis ilmselt võtan käsitluse alla mõistatused; aga ka sedalaadi teksid nagu järgnev (ehk muuhulgas ka see sama); toon selle siia ka ära:


Elas kord jahimees. Ükskord hakkas ta laulu laulma, kuid jättis selle pooleli. Laulis teinekord jälle sama laulu aga jällegi jättis selle pooleli. Jäigi asi nõndamoodi.

Ükskord läks see jahimees jahile. Kõndis pikalt või lühidalt, vaatas - suur lumetorm tuli, mitte midagi polnud näha. Hakkas oma maja otsima: otsis, otsis aga mitte kuidagi ei suutnud leida. Kõndis, kõndis veel, ja korraga vaatas - eemal seisab püstkoda. Aga selle ümber jookseb põdrakari. Läks mees kojale ligi, astus sisse. Seal istus pererahvas. Kutsuti mees lahkesti lauda, joodeti kõht teed täis ja küsiti siis, et kust kandist on mees pärit ja kuidas ta nende juurde sattus sellise lumetormiga. Mees hakkaski rääkima: "Näed, ma läksin hiljuti jahile. Läksin ja lumetorm hakkas peale. Nagu oleks kodused paigad, aga oma koda ei suuda kuidagi leida. Kuidas küll see nii moodi juhtus? Aga kust teie olete, pole teid nagu varem kunagi näinud?"
"Meie, näed sattusime sellesse lumetormi juba ammu. Siin on mingisugune laulik... kogu aeg laulab ühte laulu sellest, et lumetorm hakkab... kunagi ei lõpeta, jätab loo poole peale. Ja näed, meie sattusime tema laulu. Siiamaani ei saa kuidagi koju tagasi pöörduda. See süüdlane oled vist sina. Kui sa selle laulu lõpuni laulad, siis sa näed oma kodu. Aga kui sa ei laula seda laulu lõpuni, jääd koos meiega igaveseks siia."

Polnud mehel kuhugi pääsu ja ta laulis oma laulukese lõpuni. Niipea, kui ta oma laulu lõpetas, ärkas oma koja lähedal väikesel künkal. Ei olnud seal ei karjaseid, ei põtru, mitte kedagi polnud. Läks oma majja, rääkis oma seiklustest teistelegi. Ja kui ta hakkas laulma, siis laulis ta oma laulud alati lõpuni, kui hakkas jutte rääkima, siis lõpetas nad alati ka ära. Kõik, jutu ots.

Handi muinasjutt. Kuuldud Slava Pesikovilt Ljantori külas. Kogunud Anzori Barkalaja. 


Niisiis, midagi sellist. Kuidagi huvitavad mind need teemad. Midagi, mida avastada.


***
Täna nägin Maiat:

ehk vasakult paremale: mina, Jaanika, Maia ja... keegi, kelle nime ma enam ei mäleta, igaljuhul oli ta minu arusaamist mööda Maia kaasüliõpilane... Austriast.


***
Kui ma "rikkaks" saan, siis üks raamat, mida kohe huviga lugema hakkaksin ja mis hiljuti ilmus: Austin Warren ja René Wellek "Kirjandusteooria"!

Praegu aga ootavad endiselt need kolm raamatut, mille ma ideaalis reedeks läbi peaksin saama, nii et... lugema:)


(taaskord tekib tunne, et ma ei oska enam üldse normaalselt blogi kirjutada!? mingi täielik pläma siin ju!)