Ja on ka viimane aeg: reedeks vaja näiteks kolm raamatut läbi lugeda. Loodan jõuda. Täna lõpetasin J. M. Coetzee "Barbarite ootel", mis oli minu meelest väga-väga hea raamat! Ehkki soovitada väga ei oska, sest... see on väga otseselt kolonialismi ja "barbarite-teemaga" seotud. Peaks justkui väga just sel lainel olema, et seda tõesti nautida. Sellegipoolest: ülihästi ja kaasahaaravalt oli kirjutatud!
See selleks. Lugeda on tore ja eriti tore kui vahelduseks antakse ka ilukirjanduslikke teoseid.
Tänane eriseminar pärimusteksti analüüs oli huvitav: nimelt tegelesime mõistatustega. Pärimuslikud mõistatused, mis millelegi viitavad, kas mingile objektile, olendile või tegevusele, nii et võite pakkuda. Vastused panen kirja blogi alla (ehk on nõnda huvitavam); paar näidet, ropumad jätsin sündsuse mõttes kirjutamata:
[üleval on põhisõnastus, all - st: tärniga - on erinevad variatsioonid]
1)
PÄEVAL TÜHJA TUULT TÄIS, ÖÖSEL TOOREST LIHA TÄIS
* Salv päeva tühi, ööse liha täis
2)
PUNANE PUPPIS POISIKE, SELLEL KENA NAESUKE, NAESEL KENA KIRSTUKE, SEDA EI VÕTA MUUGAD LAHTI, SEDA EI VÕTA VÕTMED LAHTI, KUI MAHA KUKUB, LÄHEB ISE LAHTI
* Pisikene pruudikene, tal on kena kirstukene, ei teda võta võti lahti ega muugu muukraud lahti
3)
NELI NEITSIT JOOKSEVAD NURME MÖÖDA, ÜKSKI ÜHTEGI KÄTTE EI SAA
* Neli meest riidlevad tee peal, aga kokku ei saa
4)
KOPAKÕNÕ KUMMALÕ, SIIMNE' SEEH ELÄSE'
* Kopp kummuli, seeme all
* Kopake kummuli, taevatähti täis
* Kuku-muku kummuli, hiire rada ümberringi, seemned sees elavad
5)
MUST RAKK LAKUB KÕIGE PERE PERSED
* Must koer noolib iga hommiku keige pere persed puhtaks
*Vana, vana esäkene kõegilõ piersele kaes
6)
PISIKENE MUSTUKENE, SABA TILLITALLIKENE, KÕRVAD KIKIVIKIKESED, KÄIB KÕIK MUUD PUUD, EI SAA KAHE KANNU OTSA
* Pisikene piperdaja, maailma rakendaja, käib kõik kannud ära, aga kahe kannu otsa ei saa
7)
INIMENE IHUALASTI, SÄRK PÕUES
* Noorik nulgah, hamõh puuh
* Vanamiis alastõ, hamõ pää otsan
*Valge tüdruk alasti, punane tutt peas, riided kõhus
8)
INIMENE NÄEB IGA PÄEV, KUNINGAS HARVASTE, JUMAL EI ILMASKI
* Mina näe alati, keisri näge harva ja Jummal ei näe kunagi
* Talupoeg nääb iga pääv, mõisnik nääb harva, kuningas veel harvemine, Jumal ei näe iialgi
Nii, esialgu kõik. Ma arvan, et neid niimoodi "lambist" on üsna võimatu arvata, aga... noh, meil seminaris oli huvitav, ehk teil/neilgi, kes seda siin lugema satuvad. Siin midagi väga "siivutut" polnud, aga need mis seda olid, need ikka olid, kohe nõnda, et ei julge siia neid hakata ümber trükkimagi...
samas viitasid nad millelegi väga süütule. Näiteks õunapuule, millel õunad tuule käes kõiguvad. Hakkasin mõtlema, et tegelikult päris huvitav... kas ei ole tegu teatava olukorraga, mille sarnast Slavoj Žižek mainib, et: tegu on justkui teatava seksmänguga, kus võetakse mingid rollid, etendatakse mingit osa ("ma ainult mängin, see pole tegelikult mina" - st "see on ainult nali, see ei viita asjale, vaid viitab millelegi muule (nt õunapuule)")... mis ju tegelikkuses, ehk võib nii öelda, viitab justnimelt sellele, millele ta väidab mitte viitavat:
pealtnäha süütuid nalju näiteks õunapuudest räägitakse just seetõttu, et saaks rääkida "millestki muust". Vähemalt see on minu tõlgendus, vastavalt minu enda rikutusastmele. Ei pruugi muidugi tõele vastata.
*
Täna nägin Siretit, vahva oli, super vestluskaaslane!:) - ja nii-nii tore näha inimesi, kes oskavad vaimustuda, ja veel nõnda erinevatest asjadest!
**
Homme näen ilmselt Maiat, Soomes "praktilise filosoofia" kursuse kaaslane, too sama, kes räägib muuseas seitset keelt. Pidi Tallinnasse sattuma ja arvas, et võiks kokku saada, niisiis katsun selleks homme natuke aega leida:)
Ütles, et hea võimalus prantsuse keelt praktiseerida (inglise keelest rääkimata); ja ikka ju tore üle pika aja näha:)
Ma ei tea miks ma selle panen, õigupoolest pildistasin definitsiooni, sest ei viitsinud maha kirjutada, aga hr Lotmani loengust:
Niisiis üks võimalikke (ja mõnevõrra sürrimaid, mille ta hiljem asendas teis(t)ega) märgi definitsioone Ch. S. Peirce'ilt (1839 - 1914).
Veel üks pilt, täna Eevaga semiootikast tulles leidsime kutsu, loomulikult võtsime ta üles:
Näeb ju nukrake välja!?! - kujutage siis veel ette, et kohtate teda kusagil kõledal tänaval üksi maas konutamas! Aga nüüd on ta soojas, pildi klõpsimise ajal minu läpa peal!:)
Viidates tagasi blogi pealkirjale "küsimused ja vastused" ning osalt Lotmani ainele semiootika, siis mõtlesin täna (olen sellele ka varem mõelnud. aga siiski.), et üha vähemaks jääb infot stiilis "oo, jaa, seda ma ei teadnudki!" ning üha korduvamaks "aa, jaa, tuleb meelde küll, seda olen ju selles loengus kuulnud!". Isekeskis sai täna semiootika ukse taga seoses lugemisega mainitud Pierre Bayard'i "Kuidas rääkida raamatutest, mida me pole lugenud", mis on justkui apoloogia, õigustamaks ja julgustamaks välja öelda, et ka loetud kirjandus täiesti ilmselgelt meil ununeb ja tihtilugu tuleb rääkida õhk-õrnade mälestuste-meenutuste najal.
Üha enam tundub, et sarnane asi toimub ka paljude õppeainetega: siit-sealt juba üldjoontes suurem osa asju läbi võetud, sest kõik ju asetuvad mingis mõttes omavahel seotud 'kultuurikonteksti' (aega-ruumi, kui end täpsemalt väljendada) ja viimaks jääbki: esiteks ülekordamine, kuni hakkab üha täpsemalt meelde jääma ning teiseks: üha enam saab hakata tegelema nn originaaltekstidega. Magistritase (mulle ei meeldi see sõna "tase"!) on justkui sügavuti kammimise algus, kus minnakse nõks kaugemale sissejuhatusest, ning ühtlasi valitakse paar teemat, millesse natuke rohkem süveneda.
Okei, hakkan oma jutuga juba laiali valguma. Selleks korraks kõik.
Lõppu veel...
vastused:
1) voodi
2) kanamuna
3) vankri rattad / neli vankriratast
4) majas elavad inimesed
5) ukselävi
6) sipelgas; Kuu ja Päike
7) küünal (laua peal)
8) ...teist omasugust.
Üsna sürrilt keerulised, mis? Ma pole sellega kursis, aga pakuksin, et vististi oli omal ajal tegu mõistatustega stiilis "mõista-mõista, mis see on: seest siiru-viiruline, pealt kulla-karvaline" - sest kui seda juba ette ei teaks, siis oleks ilmselt üsna keeruline mõistatada, et tegu on sibulaga. Aga jah, lihtsalt minupoolne oletus. Tekkis suisa huvi selle vastu ja järgmine kord vist küsin hr H.K.-lt lähemalt, et kust selliste asjade kohta lähemalt lugeda saaks...
No comments:
Post a Comment