...ja ühtlasi armastan prantsuse keelt, üha enam. Arusaamine polegi nii hull (ilmselt ei leidu kedagi, kes neist lausetest praegu aru poleks saanud:))... ometi ise korrektselt kirjutada-rääkida, see on juba keerukam. Ja natuke keerukamaid tekste lugeda. Aga see selleks.
Täna oskasin taas vaimustuda. Nii mõnestki asjast. Ka eile: näiteks hr Hermanni seminarist "Afekt", mille ma kindlasti valin. Aga praegu hilisel tunnil ei leia enam sõnu...
Sellegipoolest, nagu pealkirigi ütleb: esmaspäeval avastasin taaskord... tantsimise...
... ja et see on üks parimaid 'asju' üldse; nii nagu esmaspäevane poolteist tundi oli täielik nauding!
Niisiis olen taaskord omadega seltskonnatantsu lainel. Neljapäeviti. Katrega, kes on lihtsalt super tantsupartner! Elle est super:)
***
Ja taaskord klimberdan, vähemalt üle päeva. Beethoveni 1. sonaat ja tänasest taaskord La Campanella (Liszt) - mille esmakordselt võtsin ette kunagi 2006. aasta paiku (kui ma nüüd ei eksi). Tasapisi. Visalt, aga järjepidevalt. See on lihtsalt juba elu osaks saanud, et aeg-ajalt end taas klaverdamast avastan...
Jne.
Üks parimaid filme, mida hiljuti vaatasin ja mis tõesti väga-väga meeldis: Gainsbourg: vie héroïque; midagi treilerisarnast:
Siit leidsin selle filmi kohta päris asjaliku ülevaate. Ja mis vahest veelgi olulisem: tundub olevat tegu blogiga, mis üle-üldse räägib erinevatest prantsuse filmidest ja seda blogi sirvides leidsin nii mõnegi avastuse, mida võiks kohe kindlasti vaadata. Ja nii mõnedki olid juba nähtud.
Praegu kõik. Bonne nuit!
No comments:
Post a Comment