30. detsember

Selle aasta eelviimane päev ja olen siin - Hiiumaal. Küllalt ebatavaline juhtum (kusagil 3.-4-nda päevaga hakkab tekkima klaustrofoobia tunne).
Ja nagu viimastel aastatel tavaks, ja seotud ka eelneva postituse sisuga, mõlgub mul peas: oleks hea veel kirjutada viimased read ja teha viimased pildid, mis veel selle aasta sisse kuuluvad (mul on kombeks neid alati dateerida, ilmselt sellest tingituna ka see "kiiks" kuupäevaliselt n-ö viimast võtta).
Seetõttu on mul ka varem kribatud luuletusi, mis on kirjutatud just kuupäevaga 31.12; noh, näiteks:


Montmartre'is

Hei, Lautrec
maali mu inetust
ja näita maailmale
et olen samasugune
nagu teised!

Arvad tõesti,
et oled?
Räägiksid sa siis minuga? Äh? Mis?


Hetk hiljem tõmbas ta söega mõned jooned,
visandas osavalt mehe kuju ja näoilme...
Ja sinna see jäigi,
kabaree põrandale.
Liiga masendav.
Ning samas lootusrikas.

See eskiis jäigi lõpetamata.


31.12.2006




***

tõelus. sünnib unest
hommikuti kui mõtted
pole veel selged ja
seisavad sõna serval

piir. ähmane piirjoon
udune seletaja maa ja
vete kohal horisonti
tõlgendamas. see ongi

uni. lacani freudi ja
paljude teiste uni kes
tundsid ära selle mida...
[lost in translation].


31.12.2008




eraldatud.

sa vaatad mind kui kella
jah, kas ma ütlen sulle
kui kaugele oled jõudnud?


kullake. oota pisut!
(sa palusid)

ma jäin seisma.
sa ootasid.


ja tüdimusest vaatasid mujale
ning kõndisid seejärel edasi...


-
mina jäin seisma.


31.01.2009



Aa, okei, viimane on kuu aega hiljem. Nojah. Las ta siis olla kui sai siia juba kopitud.

Praegu on suht mõttelagedus; kuid... "aega veel on ju ka":/
(kõik see kõlab jaburalt, ma tean, aga... I just can't help it)