Elulooraamatutest...

ETV-st oli ka selleteemaline vestlus-saade, mida mul sedapuhku küll ei õnnestunud lõpuni vaadata, kuid sellegipoolest usun, et enam-vähem on üldjoontes aimatav, millest seal edasi räägiti.
Mida teie neist arvate?
Mina, ühelt poolt: eks igaühel on õigus tunda huvi selle vastu, mille vastu tunneb, kui teisi oma tegudega ei ohusta vms, ja kui on lugejaid, siis ka kirjutajatel sellest kirjutada.
Teisalt: pigem leian elulooraamatutel (st elulooraamatute buumil) teatavat sarnasust saadetega nagu "Tõehetk" jne, mis pigem iseloomustab teatavat ühiskondlikku "sümptomit" elada kellegi teise elu, piiluda Teiste maailmasse, tunda õigustust iseenda inimeseksolemisele. Täpselt seda, mida ma sellega mõtlen, on mul seda praegu lühidalt keeruline sõnastada, kuid... kuidagi nii ma arvan.
Mulle meeldis see, mida Michael Jackson ütles sedalaadi asjade kohta: teda kunagi ei huvitaks see, mida Michelangelo sõi või kellega suhtles, pigem huvitaks seda see, kuidas elas Michelangelo oma kunstis. Tema poolt oli muidugi õigustatud sedalaadi arvamus: sest oli ju just (selline) ebaterve huvi see, mis Tema elu segas ja sellesse tungis. Tema oli loobunud selle jagamisest. Ja õigustatult.

Siit võiks muidugi teemat juba laiemalt jagada.

Kuid üks üldistus mul oleks: nimelt arvan lihtsalt seda, et niipea kui teose kirjutamisel/väljaandmisel hakatakse mõtlema rahale, devalveerub ka teose enese igasugune väärtus. Ja selle intuitsiooni tunneb teosest ära. Oleneb muidugi lugejast. Ja sellest, mida lugeja seal näha tahab. Vähemalt see on üks moment asja juures, millega võiks seda olukorda minu arvates kuidagi hinnata.

Siinkohal lugupidamine Kristinile, kes mulle pidevalt räägib erinevusest raha pärast kirjutamise ja kunstilise väärtuse nimel kirjutamisest. Ma üldiselt arvan, et vaevalt kirjutamisega väga raha teenib, ehkki pole (veel) kogemusi, aga... jah, olen samuti selle vastu: igasuguse raha nimel kirjutamise vastu!

Kirjutamine peab tulema kirjutajast endast. Täielikult. Kirjutades isegi siis, kui kogu kirjutatu võiks kasvõi kirjutaja endateada jääda.

***

Soovitus: selle asemel, et lugeda teiste elulugusid, mõelge/tehke iseenda elust omaette ja ainukordse eluloo; ja sellise, mis ei vaja võrdlust teistega.