Täiesti juhuslikult hakkas väga-väga meeldima üks laul:
Must-valge.
Hilisõhtune laternavalgus. Peaaegu inimtühjad linnatänavad. Niiskelt udune. Mõned lombid. Paar meest komberdavad baariuksest välja. Hetkeks kostub muusikat. Uks sulgub. Üksikud möödujad kiirendavad sammu. Üks naine vaatab seljataha. Üks mees tõmbab pea õlgadevahele. Keegi peatab kusagil takso. Kass jookseb üle tee.
Naine ja mees kohtuvad. Peale tantsu.
Öö on veel noor.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment