koolivägivallast

Siin artiklis oli minu arvates päris hea kommentaar:

mõlemat poolt kogenud, 12.04.2010 19:06
Algkooli ja pool põhikoolist käisin eliitkoolis ja isegi kui seal tõusis tüli, siis lahendati see rüütellikult. Paraku mul puudus normaalne isa ja kui perekond lagunes, siis kolisin maale ja pidin hakkama käima sealses koolis. See oli shokk.
Seal oli mingisugune maffialaadne struktuur, olid iga klassi isakesed ja siis veel mõned üle kooli isakesed. uusi hakati kohe katsetama ja tõmmati vahele nii, et kästi mõnel peksupoisil minuga tüli norida ja kui läks seisuks, siis tuldi teda "kaitsma". Mul puudus igasugune selline kogemus ja ma ei osanud neid plaane kuidagi läbi näha, samuti ei osanud ma korralikult lüüagi. Polnud kunagi kedagi näkku löönud ja varasemas koolis oligi see praktiliselt välistatud käitumine. Esimese poolaasta lõpuks pidin arvestama vähemalt korra nädalas tõsisema kambakaga ja iga päev varitsustega. Olin uhke ja ei hakanud ühegi kamba jooksupoisiks, mida kiusatavad enesekaitseks tegid ja seetõttu hakkasid mind kiusama mitmed kambad.
Järgmisel aastal ma ei tahtnud kooli minna ja tegin umbes kuu aega järjest poppi kuni see välja tuli, siis pidin ikkagi minema ja proovisin enesetappu, isegi see ei aidanud, ma jäin ellu. pärast seda ma olin psüühiliselt üsna-väga ebastabiilne ja ma läksin lihtsalt metsikusse raevu iga kõõrdpilgugi peale - polnud enam midagi kaotada ja uhke olin ikka. Tekkisid metsikud kaklused ja ma läksin isegi kõrvalistele klassivendadele kallale. Ma ründasin kõiki, endast paar aastat vanemaid keskkooli poisse jne. Ülejärgmise aasta alguseks olin ma isakeste vaikival nõusolekul klassi liider... kõiges halvas. Alkohol, peod ja rusikas, aga mu uhkus oli läinud, olin muutunud nendesuguseks :/