Täna õnnestus lõpuks ometi ära vaadata Charlie Chaplini film "Modern Times" (1936) ja pean ütlema, et see on selgelt mu lemmikfilm Chaplinilt üldse!
Oh, ta oli geenius. Lavastatud-kirjutatud ja muusika - kõik Chaplini enda poolt, ja niivõrd meisterlikult. Siin üks stseen filmist:
Ehkki pean rõhutama, et Chaplini puhul sõna "komöödia" on üsna vale, pigem tragöödia või tragikomöödia.
Ja filmi kvaliteet oli samuti kordi parem kui see juutuubi variant siin. See film oli lihtsalt... super! Seal oli kõike: tõsidust, ühiskonnakriitikat, kunsti ja kunstilisust, koomikat, traagikat, ja peab ütlema, et võrdlemisi palju ja kirjeldamatult erilist "nunnulisust", mida ehk näitab osalt ka see stseen:)
Mõtlesin, et toon siia ära veel kaks stseeni, üks neist filmi lõpupoolt; huvitav on veel see, kuidas ta seob omavahel tumm- ja helifilmi tehnikaid, sest mõlemad võimalused olid tol ajal juba olemas:
Ja teine päris lõpust, kusjuures "Smile" on teatavasti samuti Chaplini enda kirjutatud:
Ühesõnaga: see on film, mida julgeksin kindlasti soovitada!!!
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment