uurimisteemad

Nii, Eeva on megatubli, sai ka A! Kusjuures: filsoofias oli hindamine mu meelest hulga leebem (st tundub, et kui ühes hinnati ideede "originaalsust", siis teises "kogu komplekti" pisima momendini välja), kultuuriteaduses ikka A-d saada on... lihtsalt mega!

Nii, aga seoses sellega on ka tekkinud mõtteid, mis puudutavad erinevaid uurimisteemasid. Täna käisin kuulamas, eile sai tervelt 5-6 tundi (kultuuriteaduse eriala) kaitsmisi kuulatud. Huvitav oli.

Siit mõned mõtted:
* hr Luks soovitas, et võiks edasi uurida fenomenoloogia ja psühhoanalüüsi suhet ja nende sünteesimisvõimalusi. Mulle tõesti tundub, et seal on midagi.
* lisaks huvitavad ka sellised konkreetsemad-kultuuriteoreetilisemad teemad ja sellistest uuringutest tunnen puudust: üks asi on ju mingi konkreetse uurimisobjekti analüüs (nt reklaami), teine asi on mingite teooriate võrdlus. Näiteks.
* millegi vahepealne: tekkis idee uurida näiteks (fenomenoloogiliselt) hip-hop tantsu kogemust; see vajaks muidugi veel tugevat ettevalmistust jne, aga see on ka koht, kus n-ö pirn lõi põlema.

Siiski tunnen puudu "konkreetsusest". Näiteks ühes BA töös analüüsiti Mati Unti "Sügisballi" maastiku-aspektist lähtudes (vms).
Praegu sattusin taaskord vaimustusse lugemisest. Seoses esseega loen Jungi, aga hakkasin lugema ka Eesti ajaloo kohta (Lauri Vahtre) - ja väga huvitav on! Umbes aasta-kaks tagasi kui mind tabas teatav masendushetk, siis selleks ülesaamiseks "pidin" ma iga päev vähemalt nii palju lugema, et tekiks mingigi "ohhoo, seda ma veel ei teadnudki"-efekt, et "päev oleks elamist väärt". Nüüd olen taas sedalaadi hasardis, ehkki loomulikumas, sest ma tahaks uskuda, et see pole masendusest, pigem ehk usust, et kõik on veel võimalik ja et see on alles algus...

Seoses kaitsmistega olen hakanud n-ö fännama Tõnis Kahu, kes justkui iga asja puhul oskas sõna sekka öelda. Kui juttu oli "Sügisballist", teadis kohe rääkida Mati Untist, sama moodi ka Marek Tamm. Väljataga. Ja teised. Kõiki neid õppejõude ei oska ega saagi niimoodi võrrelda...
ja... ei, kindlasti ei võrdle ma end nimetatud isikutega, küll on nad mulle eeskujuks - eeskujuks olemine ei tähenda ilmtingimata hea/halb võrdlust. Sellist asja ei tohiks minu arvates n-ö teaduses olemas olla. Küsimus on ju väga lihtne: et inimest huvitaksid need asjad, ja need, keda samuti need samad asjad huvitavad, need inimesed on lihtsalt inspiratsiooniks.
Ja see huvitab mind. See on pisik, mis on mind nakatanud. See on see, mis paneb mind lugema-lugema. Huvituma enam-vähem kõigest nagu olin huvitunud siis kui filosoofiat õppima läksin - filosoofia just seetõttu, et neid huvialasid kuidagi hõlmata; ehkki nüüd tundub, et seda hõlmamist oleks väga vabalt saanud teha ka kultuuriteaduse kaasabil.
Eks need ole seotud. Ja selle sees meeldib mul olla!:)

This is just the beginning... I surely hope so...! - sest alles nüüd läheb huvitavaks kui üldine süsteem hakkab kohale jõudma!

...ja hetkel jätkub essee kirjutamisega, homme ühe tõlketöö arutamisega, loodetavasti millalgi luulekogu-teemal, ja mis kõige olulisem: magistrantuuriks ette valmistumisega:)


***
Nii, täna on päris hea päev olnud (kirjutan seda täiendust õhtusel ajal). Jõudsin natuke lugeda Eesti ajalugu, ehkki et ma sellega juba mitu korda varem alustanud olin, siis oli see üldjoontes tuttav (sellegipoolest pidasin vajalikuks üle lugeda), - põhiliselt muinasaeg. Lugesin ka Jungi, päris huvitav oli!
Kuulasin Tõnis Kahu audioloengut Psühhedeelne kultuur. Olin seda vist kunagi varem ka kuulanud, ja olen ka Kahu (tehnoloogilise kultuuri) loengutel käinud ja umbkaudu enam-vähem kursis, kuid sellegipoolest oli seda hästi nauditav üle kuulata.
Just sellised asjad ongi need, mis mind huvitavad. Selline "konkreetne kultuurilisus" (ma ei teagi kuidas seda nimetada), õigemini 'kultuuriteoreetiline vaatepunkt'. Selline, kus saab midagi kuulata-lugeda ja tunned, et sa saad midagi maailma-asjade kohta rohkem teada. Ma arvan, et alles seejärel 'võib' 'filosofeerima' (mõlemad sõnad jutumärkides) hakata... või midagi sarnast. Ehkki kui olla piisavalt kriitiline, siis seda hetke vist ei saabugi...:P
Kuid nüüd magama, homme kell 12 vestlus ja ei taha sisse magada, sest täna juba magasin, ehkki õnnekombel ärkasin puhtjuhuslikult just õigel ajal!
Tundub, et sain n-ö hoo sisse. Hoopis teine tunne on asju lugeda ja asjadega tegeleda kui puudub see kohustuslik moment (ehkki Jungi näol siiski üks kohustus veel on, pluss varsti peale tulev ühe seminari jätk - kui see on huvitav ja ma ei tunne seda sellise kohustusena nagu varem)... ehkki kohustused on toredad ja ilma nendeta ka ei saa, sest need kohustused on hõlmanud hinnete saamist jne. Praegu on igaljuhul tore lugeda...
võib-olla osalt seetõttu, et... noh, ülikooli jätkamine justkui eeldaks rohkem kursisolekut kui praegune olukord (mis ei tähenda, et ma laiselnud oleksin vms). Mis aga kõige tähtsam: see on tore!