Nagu ikka, võtavad mind sellised küsimused enamasti tummaks: sest... kuidas seletada lühidalt oma 99%-ateistlikku - 1%-agnostitsistlikku positsiooni!? Suht keeruline.
Kuid ta tundus olevat mõnusalt avatud mõttemaailmaga ja valmis sisukaks diskussiooniks; ja kui üldiselt ei leia ma sedalaadi vestlustel mõtet, siis nüüd mõtlesin, et: miks mitte proovida!?
Sest olen ju üldiselt kristlastele ette heitnud nende suletust ja enesekriitika puudumist. Ehkki arvan, et tõenäoliselt jääb tulev vestlus lõppkokkuvõttes seisu "igaühel oma põhjendatud arvamus" - mis ei oleks üldse halb variant - siis huvitav oleks teada, et kuidas ja milliseks see täpselt kujuneb.
Peaksin Temaga neljapäeval kokku saama. Ütlesin kohe, et usklikku minust ei saa ja olen need asjad enda jaoks läbi mõelnud, kuid tal oli siiski huvi olemas minu arvamust kuulata ja enda arvamust öelda, siis... miks mitte, eksole:)
Jah, eks minuga on ju nii, et üldiselt kui inimesel on oma seisukoht vähegi põhjendatud ja ta sellega teisi ei ohusta ega peale ei käi, siis minu poolest uskugu mida tahes. Selles mõttes suhtun religiooni siiski positiivselt. Aga oleneb muidugi millega võrrelda. Näiteks kasvõi "ära tee teistele seda, mida sa ei taha, et sulle tehtaks" on minu arvates ateismi seisukohast järgituna hulga üllam-'eetilisem' kui religiooni seisukohast, sest siis ei tee inimene seda mitte käsust või soovist ise taevariiki pääsedes vabaneda, vaid käitub... võrdlemisi 'puhtalt'. Isetult. Vähemalt minu arvates. Selles mõttes leian, et ateism võib olla hulga eetilisem kui religioossus. Samas eks see ju ole võrdluse küsimus, et mida millelegi ja millises olukorras vastandada.
Niisiis mõtlesin huvipärast vaadata üht juba varem arvutisse tiritud BBC doc-filmi: ateismi ajalugu (History of atheism). Kokku kolm osa, igaüks u tunnipikkune. Täna peale esimest rohkem ei jõua vaadata, tuni tuleb peale ja homme peab hakkama lõputööga tõsisemalt tegelema, kuid paar mõtet jäid esimesest osast silma, mida võiks siia ära tuua:
* ateism ei pruugi tähendada religioossusele vastandumist, vaid mingis mõttes on see pigem neutraalsemat sorti kahtlev suhtumine. (ehkki ateism minu arvates on mingis mõttes sama moodi usk: usk, et jumalat pole olemas)
* uskumise ja teadmiste erinevus: kummaline kuidas usku võetakse niivõrd tõsiselt, samas justkui ei märgata, et uskumiste puhul räägitakse siiski ennekõike olukordades, kus on niivõrd suur arvamuste paljusus, et teadmiseks sedalaadi asju nimetada ei saa. Näiteks usutakse või mitte-usutakse demokraatiasse, erinevatesse poliitilistesse režiimidesse, religiooni jne - ühegi puhul ei saa öelda, et nende kohta teatakse, ehkki religiooni puhul uskumine tähendab justkui teadmist. Kas siin pole mängus mitte mingitlaadi enesepette mehhanism?
* ateism hakkas võrsuma alles sel hetkel kui tekkis kirjasõna. Kirjasõna võimaldab kirjutatu üle justkui kõrvaltseisjana arutleda, reflekteerida, n-ö filosofeerida. Ennekõike: küsida.
* enne kirjasõna asendasid kirjutatud teatavasti mälutehnikad. Kirjasõnaga mälutehnikad muutusid. Ja mulle tundub, et siin paralleelis on midagi: justkui kirjaeelsed (pre-literate, nagu McLuhan sellest palju kirjutab) ühiskonnad ei saanud ilma usuta, sest usk oli mälutehnika (vt nt J. Lotman, kes kirjeldab kirjaeelset ühiskonda), mis võimaldas üldse ühiskonna toimimist. Kirja tekkides midagi muutus... inimene muutus mingis mõttes sõltumatuks, iseseisvamaks ja seega kaugenes jumalast...
- vähemalt midagi sellist ütleb minu intuitsioon.
* religioossus on oma arengu poolest oluliselt seotud võimuga. Kuidas, mis perioodidel ja mil viisil täpselt, see on minu jaoks veel segane. Kuid tänapäevases mõttes monoteistlikke religioone ja nt Ameerikat-Ameerika patriotismi vaadates on see minu arvates silmaga-nähtav. Mõneti sarnased mõtted ilmnesid ka sealt filmist, mille teist osa vaatan millalgi hiljem. Kolm osa on üldse kokku.
Niisiis sellised mõtted. Lihtsalt iseendale pildi selgemaks tegemiseks. Ja mitte, et ma neid argumente hakkaksin kohe Temale ette laduma, aga ennekõike tahaksin ikka ise selle teema iseenda jaoks põhjalikumalt läbi mõelda ja süsteemi seada. Siin olid niisiis taaskord argumendid religioossuse vastu. Aga kui leidub argumente selle poolt, palun väga: ehkki ise jään "100% tõenäoliselt" 99%-ateistiks-1%-agnostikuks, siis ei vaidle vastu, et kellelegi teisele võib mõni muu seisukoht olla samavõrd põhjendatud.
Nii, ma nüüd unedemaale. Täna sain oma arvuti garantiist tagasi, lasin kohe ka Win7 taas peale. Tipp-topp näib funkavat. Mõnus!:)
Siia lõppu ka üks mõnusalt neutraalne pilt-tekst seoses religioossuse ja ateismiga:
No comments:
Post a Comment