tahaks kirjutada! midagigi.
teate ju seda tunnet, mil kujutate ette näiteks üht ilusat suvepäeva, mil teil on terve päev vaba, või suisa mitu päeva vaba, või kasvõi kogu suvi vaba; te lähete ja istute kusagile parki, võtate mõned raamatud ja luulekogud kaasa ja loete... ja loete ja loete ja loete, ja vaatate vahepeal ümbrust ja siis loete edasi. kirja tähed olekskid ka justkui hoopis teise lõhnaga. ja raamatu lehed kergemad kui nt kodus olles neid lugedes. või ka raskemad, - kuidas võtta. aga kuidagi... paremad.
ja siis, mõtlemata kas see on hea või halb, loetav või loetamatu, justkui iseenesest panete ka ise mingeid sõnu kirja. kasvõi kõige lihtsamaid. sõnad lihtsalt tulevad.
vat sellist hetke ootan!
kuid... praegu jääb see vaid ootuseks, sest väljas on talv ja lisaks kõigele muule on üsna palju ringisebimist. ainsaks kirjutamise takistuseks on muidugi too viimatimainitud asjaolu.
igaljuhul:
ostsin eile 10 krooni eest hr Ülar Ploomi luulekogu. täitsa loetav!
ja sealt ka need mõtted!
ü.p. inspireeris, kui nii võib öelda:)
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment