Niisiis, olen tahtnud siia juba tükk aega kirjutada, kuid koguaeg lükkus edasi.
Sain vahepeal tolle kristlasega kokku ja vestlus oli positiivses mõttes oodatav ja läks nii nagu läks: kumbki jäi oma arvamusele. Vähemalt mulle tundus, et ta kuulas huviga mu argumente ja mõtles kaasa. Vastuargument oli muidugi üks: see on tõde, sest mina usun seda tõde olevat. Noh, seda võib igaüks oma religiooni kohta väita, seda talle ka ütlesin, ja ümber nurga jõudsime jälle samasse kohta tagasi.
Muud vähegi argumenteeritud põhjendust üldiselt ei leidunud. Pluss üks tähelepanek: mulle jäi mulje, et ta ei uskunud, et inimene võiks isetult-altruistlikult ka ilma religioonita käituda; siinkohal arvan mina, et ateistlik tegutsemine ilma 'lubaduseta pääseda paradiisi' on hulga eetilisem-moraalsem kui sama käitumine religioossest vaatepunktist.
Mnjah. Paljud religioossed inimesed näivat olevad endast väga heal arvamusel ja maailmast võrdlemisi halval arvamusel. Klapib.
Aga okei, see selleks. Mul on nüüd mõneks ajaks igasugusest religiooniteemast suht isu täis.
No comments:
Post a Comment