Põhimõtteliselt. Beethoven oskab ka leinamarsi heroiliseks kirjutada, näiteks 12nda sonaadi kolmandas osas, mis kannab muuseas pealkirja Marcia funebre sulla morte d'un Eroe (kunagi proovisin selle algust ka mängida). Aga. See ei ole kriitika, see on tore.
Kristiniga rääkisime täna sellest, kas keegi võiks kirjanduses olla autentne nõnda, et ta omandab oma stiili iseseisvalt, mitte ei võta seda teistelt üle. Olin alguses vastupidisel arvamusel (ehk seetõttu, et polnud sellele varem väga mõtelnud), kuid: ta pani mind uskuma, et see on võimalik.
Ja kui selle üle lähmalt mõtlema hakata, siis mulle tundub, et tal on õigus. Esimesena sobiks minu arvates mainida kasvõi Beethovenit, kelle (vähemalt minu arvates: ainulaadne) stiil on juba esimestest teostest niivõrd äratuntav. Seega: neid on. Vähe, aga siiski. Ma arvan, et ma paku sugugi üle kui lisan nimistusse ka Kristini enda!:)
Mina (nagu ehk paljud meesolevused) jõudsid... mitte just stiilini, aga selleni, kus mingisugunegi stiil võiks väljenduda, jõudsin selleni alles siis kui teadlikult või vähemteadlikult hakkasin teiste tehtust õppima ja üht-teist üle võtma. Kasvõi siinsamas postituses võib vast märgata mõnda mõjutust Nicole Kraussi "Armastuse ajaloo" lugemisest (mis oli muide üle pika aja raamat, mida ma tõesti otsast-lõpuni nautisin! - ehkki lõpp vajus minu arvates natuke ära).
Tegelikult: ma tahtsin siia kirjutada veel, kuid samas ei tahtnud ma kirjutada midagi. Tahtsin lihtsalt kirjutada. MidaGIGI! Sõltuvus. Kuid kui sisu kaob sõnade tagant ära, siis tihtilugu kaovad ka sõnad. Või kaovad nad paralleelselt.
Igaljuhul. Kui keegi veel ei tea, siis ülehomme lähen kaheks nädalaks Soome ja tulen kõigi eelduste kohaselt 28ndal (eeldusel, et näiteks enne maailma lõpp kohale ei jõua, või midagi sarnast). Ma pole kindel kuidas seal interneti-võimalustega on, kuid ma loodan ja suisa eeldan, et nad on olemas. Iseasi on muidugi see kui palju ma seal neid võimalusi kasutan.
Esiteks: lähen sinna ikkagi õppimise eesmärgil.
Teiseks: et ma fännan igasuguseid kohti, kus ma varem käinud pole, siis tahaks kõik kohad läbi kolada, mis vähegi võimalik.
Lõpetuseks üks laul/video:
Ja veel üks (mu meelest hääästi ilus laul, suisa üheks lemmikuks juba kujunenud:))!:
Praegu lõpetan. Ehk kirjutan siia millalgi veel midagi juurde...
***
reisiks pakkima peab nii, et oleks hiljem, mida meenutada! =)
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
2 comments:
See teine lugu on nii hea. Ilus :))
On hea!
Ma suht sõltuvuses sellest juba...!!! Rõõm, et Sullegi meeldib:)
Post a Comment