Eks näe. Siis aeg ei loe, kui värsil pole viga. (Moliére)

Sattusin lugema kellegi neiu K. blogi, keda ma ei tunne, kuid kelle blogile sattusin K/E blogi sirvides. Nad mõlemad kirjutavad palju isiklikest asjadest (niivõrd-kuivõrd neid lugenud olen). Ja teatud inimeste puhul on see minu arvates jubevahva!
Ennist kirjutasin oma vastumeelsust elulooraamatute suhtes, ja üldse igasugune õhtulehelik piilumine, kus teiste eraelu on justkui tähtsam kui iseenda oma, kuid samas ma ei eita, et on vahva kui on olemas neid, kes tõesti kirjutavad oma blogis palju iseendast ja siiralt, ja neid on teinekord hea lugeda; eriti kui sisult tekitab äratundmisrõõmu.
Mingitlaadi pidev teiste elus elamine tundub mulle jällegi natuke kummaline... - ja eks selle tunneb ära. Üks asi on elada ise, ja selle kõrvale tunda huvi teiste inimeste vastu, teine asi on nende teiste inimeste eludes eladagi. Üks asi on see, kus inimene paneb päevamuljed ja tunded kirja, teine asi on see kui "läbi nende suhtlus käibki". Kindlasti saate aru, mida ma mõtlen.


Jah, ma ise endast kirjutan siin üsna vähe. Ma ei teagi, milles selle täpne põhjus on...
Eks oleneb ju ka blogi pidavast inimesest, sest teisalt oleksin ma rõõmus kui suudaksin endast siia ausalt üht-teist kirja panna (selle jaoks on mul üldiselt too teine blogi, mis on parooli all, vaid iseendale - kirjutan sinna tõttöelda üsna harva ja pigem küllaltki tähtsusetut juttu)... kuid üldiselt ma sedalaadi asju ei kirjuta (va nt sissekanne: "Savisaar on värdjas", mille peaks tegelikult ära kustutama).
Lihtsalt K. blogi lugedes hakkasin praegu mõtlema: kas mu blogi on ehk kuivalt-teoreetiliselt üksluine!?

(ehkki, jah, ma pole kindel kes ja kui paljud seda loevad, sest kirjutan siiski ennekõike iseenda jaoks, aga noh... küsida ju võib, eksole).


ps1: eile õhtul-täna öösel vaatasin lõpuks ometi ära Hitchcocki "North by Nortwest" (1959) ja see oli üks parimaid-nauditavamaid filme, mida ma näinud olen!:)
Mitte küll sedalaadi, mida kipuks kohe uuesti vaatama, aga see oli film, mida ma tõeliselt nautisin!:)

ps2: seoses teiste ellu piilumisega ja "suhetega": Daniel Vaarik kirjutas oma blogis "elust võetud" lühinäidendi "Klaasist lagi", mida lugesin küll juba jupp aega tagasi, aga soovitaks teistelegi. Mitte küll mingi ülima väärtusega kunstiteos, kuid minu arvates täitsa vahva, loetav, ja siiski hästi kirjutatud!:) Teemaks naised ja mehed, mehed ja naised.